Uurimisosakonnas töötasid põhiliselt NSVLiidust saadetud julgeoleku ohvitserid. Arreteerimisele oli eelnenud informatsiooni kogumine, mille alusel vahistati isik. Uurimuse käigus küsiti sõprade, tuttavate ja töökaaslase kohta, millised on nende poliitilised vaated, millistesse erakondadesse, organisatsioonidesse nad kuulusid, kuidas suhtuvad nõukogude korda, kus elavad praegu jne. Ivo Juurvee „Totalitaarse reziimi eriteenistuse kirjastustegevusest Eesti NSV KGB näitel“ vaatleb selle teenistuse sekkumist avaliku arvamuse kujundamisse raamatute väljaandmise kaudu. Leidis 44 raamatut mis trükiti eesti, vene ja inglise keelde. Vahur Made „Külma sõja aegne Saksamaa ja Ida-Euroopa“ vaatleb oma artiklis, kuidas Eesti esindajad Saksamaal (K. Selter, L.Jakobsen, E.Reisengberg) edastasid informatsiooni Eesti Vabariigi peakonsulile New Yorgis. Nende nägemustest Ida Saksamaa poliitikast ja nende
Rahvusfondiga. 1946. a asutas BHF kirjastuse Eesti Raamat, mis andis välja õpperaamatuid, noorsookirjandust, populaarteaduslikke teoseid ja lühemat aega ajakirja "Vikerlased". Hiljem on BHF raamatuid ja ajakirjandust aidanud levitada, ostes neid teistelt kirjastustelt. BHF-i väljaannet "Humanitas" on levitatud saja tuhandes eksemplaris. Baltiska Kommittén`i tegevus on hargnenud mitmes suunas nagu BHF-ilgi. Kirjastustegevusest tuleks mainida 9-numbrilist seeriat " Brännande Östersjöproblem", bülletääni "Balt-Press" väljaandmist, rahvusvahelise ajakirja "Mare Balticum" organiseerimist jne. Laialdase ulatusega ja tähelepanu äratanud opinioonikoosolekud, apellid, memorandumid, pressikonverentsid, näitused, demonstratsioonid, reisid, koosolekud, kongressid, kohtumised, protestid, seminarid kogu see tegevus on olnud elav ja aktsioonid on järgnenud koostöös ERN-iga tihedasti üksteisele. BK