"Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana ning esines klaveri- ja orelisolistina. 1906. aastal avati eesti teater "Vanemuine" piduliku sümfooniakontserdiga ja Kitzbergi näidendiga "Tuulte pöörises". Tervise halvenemise tõttu Läte seda kontserti enam ise ei juhatanud ja 1907. aastal pidi ta loobuma aktiivsest muusikalisest tegevusest. Läte pühendus nüüdsest kirjastustegevusele, avaldades eesti koorilaulude kogumikke. Ühtlasi hakkas ta kirjutama muusikakriitikat. Pärast venna Eugen Sprenk-Läte surma 1932. aastal juhtis Aleksander Läte Tartus tema rajatud klaveritöökoda "Sprenk-Läte". Ta uuris ka värvi- ja valgusmuusikat, akustika ja intonatsiooni ning klaveriehituse ja -õpetuse teoreetilisi küsimusi. Avaldas raamatud "Kunstlaulust ja Solfeggio" (Tartu, 1923) ning "Klaverist ja selle ehitusest" (Tartu, 1934). Osa töid jäi aga käsikirjaliseks.
"Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana ning esines klaveri- ja orelisolistina. 1 1906. aastal avati eesti teater "Vanemuine" piduliku sümfooniakontserdiga ja Kitzbergi näidendiga "Tuulte pöörises". Tervise halvenemise tõttu Läte seda kontserti enam ise ei juhatanud ja 1907. aastal pidi ta loobuma aktiivsest muusikalisest tegevusest. Läte pühendus nüüdsest kirjastustegevusele, avaldades eesti koorilaulude kogumikke. Ühtlasi hakkas ta kirjutama muusikakriitikat. Pärast venna Eugen Sprenk-Läte surma 1932. aastal juhtis Aleksander Läte Tartus tema rajatud klaveritöökoda "Sprenk-Läte". Ta uuris ka värvi- ja valgusmuusikat, akustika ja intonatsiooni ning klaveriehituse ja -õpetuse teoreetilisi küsimusi. Avaldas raamatud "Kunstlaulust ja Solfeggio" (Tartu, 1923) ning "Klaverist ja selle ehitusest" (Tartu, 1934). Osa töid jäi aga käsikirjaliseks