eeldas rahvuslikul põhjal elamist ning pidevalt uueneva identiteeditunnetuse loomist. Eesti rahvusliku identiteedi kujunemise teel on suur mõju olnud paljude loojate ja mõtlejate töödel, maarahva tunnetusel põhineval Kristian Jaak Petersoni luulel, August Annisti eepostel ja rahvuspsühholoogilistel artiklitel, Oskar Looritsa rahvaraamatutel ja rahvusjõu-uurimustel, Bernard Kangro oma-otsival seltskondlikul ja kirjastustegevusel, Uku Masingu usundite võrdlusel ja omausu filosoofial, Paul Ariste soome-ugri rahvusluste toetamisel ja ühendamisel, Ilmar Laabani otsingutel etnograafia ja sürrealismi ühendamisel, Vello Salo vaadetel eesti kultuuri ja kirjanduse kurioosumitele maarahva seisukohalt, Rein Sepa maailma ürgmüütide toomisel Eesti kultuuri, Ain Kaalepi maakultuuri tunnetus võrrelduna muude kultuuridega ja poleemilistel keskusteludel, Arvo Valtoni soome-ugri rahvaste müütide ja
väljaanne. Ilmub igasuguseid kahtlaseid asju. Radikaalsuse ääred saadakse sellistes väljaannetes. Kirjanduse põhijooni 1986-1995 paljusus - kõige olulisem. Võrreldes 70 ja 90ndate alguses, siis silma torkab see, et eesti kirjandus kaotab senise monoliidse ühtsuse: tsensuuritõkked kaovad = uued võimalused. Juhtub, et hakkab uusi autoreid ja raamatunimesdi tulema ja tiraazid langevad. Raamatuid palju, aga väiksemad tiraazid, vähem majanduslikku mõtet kirjastustegevusel. Keegi ei tajunud, mis suunas kirjandus üldse liigub või kuidas kirjeldada. Targad lisandused, üldistused hakkavad tulema natuke hiljem. dünaamika - torkab igatpidi silma. Kõik muutub liikuvaks: kirjanduselu elavamaks, ehkki seal on ka lainetusi, 90ndatel majanduslikel põhjustel tegevus vaibub. Kirjanduslik keel muutub dünaamilisemaks: võimalusi juurde. erinevad keelekihid, võõrad keeled - keel ühendub - dünaamika
annaabi.ee 
