tänaseks päevaks röögatu rariteet. Aare on vormingult lühiromaan, sisaldab mitte-enam-algaja autori kümne aasta töö ometi rohkem vahvaid ideid kui mõni antoloogia. Tõsi, osa neist on tänaseks juba lauskliseed, seega on natuke kahju, et "Algernoni" toonane toimetus enne sajandivahetust teose esimest versiooni avaldamiskõlbulikuks ei pidanud, samas aga on viimistlemine, juurdekirjutamine, settimine ja ehk ka kirjastamisprotsess koos toimetamise ja korrektuuriga lõpptulemusele ainult head teinud. Stiil on Pajul endiselt muhe, kui ehk mõnevõrra täiskasvanulikum, elutargem, kibedam. Huumor on samuti mustemaks läinud. Eellugu Raamatu lugemise lõpptähtaeg hakkas kohale jõudma ja ma teadsin, et ma ei tohiks sellega hilineda, vaatamata sellele, et mul hetkel peresisene kriis on, läksin raamatukokku ning küsisin suvalist uuemat eesti romaani
soovituslike õppematerjalide hulgas ära toodud ühtki konkreetset raamatut. See on tingitud asjaolust, et kõnealuse temaatikaga raamatuid on üldse ilmunud Euroopas väga vähe ja needki on oma aktiaalsuse kaotanud. Üha tihenevas globaliseerumisprotsessis on Euroopa Liidule ja tema poliitikaile mõjureid sedavõrd palju, et praktiliselt pole võimalik iga kuu mingi naabruspoliitika sihtriigi suhtes toimunud muutusi kiirelt ja operatiivselt raamatu vormis kajastada. Võtab ju ühe raamatu kirjastamisprotsess ja soovitavalt ka mitmekeelne väljaandmine Euroliidus aega vähemalt 1 aasta kui mitte enam. Seepärast on antud õppekursus planeeritud tuginema operatiivseile internetiallikaile. On selge, et Venemaa-Ukraina konflikt, Islamiriik ISIS-e üha laienev lahingutegevus, Lääneriikide üha karmistuvad sanktsioonid Venemaa vastu, Lähis-Ida üha suurenevad põgeniketulvad, Euroopas leviv “Aafrika seakatk” jt sellised ulatuslikud ning pikaajalise toimega nähtused ja
annaabi.ee 
