Eesti pressinõukogu mudel võeti Soome omalt. Eestis tegutseb kaks pressinõukogu: Pressinõukogu ja Avaliku Sõna Nõukogu. Eestis pressinõukogud instrumendina ei toimi ning ei ole mõjukad. Pressinõukogusid ignoreeritakse nii meedia organisatsioonide kui ajakirjanike poolt. Ainus meedia poolt tunnustatud eneseregulatsiooni organ on meedia omanike kontrolli all ja teenib nende huve. Probleemiks on see, et nõukogud, mis koosnevad peamiselt kirjastajatest ja omanikest on saavutanud vähe usaldust laiema publiku seas. Oluline probleem seoses eneseregulatsiooniga on see, et ASN’i juurdepääs peavoolu meediale on praktiliselt suletud. Vastupidiselt Eestile on Soomes pressinõukogudel suurem roll ja tähtsus ning see on suhteliselt mõjukas instrument. Soomel on mõjukas pressinõukogu, kuigi ka selle puhul on kritiseeritud hambutust ja ebapiisavat autoriteeti. Kuid sellegi poolest on see aktsepteeritud meedia ja avalikkuse poolt. Massimeedia
India on kirjastusteenuste pakkujana juhtiv maailmas, sellele turule tulemas ka Vietnam, Hiina, Sri Lanka. 3)Kontsentreerumise mõju kirjastamisele Andre Schriffin: · raamat kui massimeedia ripats · kasumitaotlus · orienteerumine bestselleritele · oht raamatuäri intellektuaalsusele ja unikaalsusele 49 Toodangu koondumine 2% kõigist USA kirjastajatest toodavad 75% kõigist nimetustest, 30% kirjastajatest - 99% kõigist nimetustest. Tulude koondumine Saksamaal 75% kirjastuste käibest tuleb 3% kirjastuste arvele. Samal ajal kasvab kirjastuste arv, tekib rohkelt väikekirjastusi. Raamatunimetuste toodang kasvab. Nisikirjandus võidutseb. Publikul tekib huvi kodumaise kirjaduse vastu. - Eestis: Ekspertide hinnangul kirjastamissektori toodang kasvab keskmiselt 5% aastas, sest turg on pohimotteliselt kullastunud.
annaabi.ee 
