Iga joone tõmbamisele peaks järgnema lühike lõdvestuspaus: hingamine, sõrmede lõdvestamine. Graafilise harjutuse sobivaks kestuseks on 4-5min. Edasi tuleks harjutada sirg- ja kaldjoonte joonistamist paralleelselt (erineva ja sama vahega). Järgmine etapp on kaarte (poolovaalide) joonistamine (eri suunas!). Edasi tuleb ringide ja ovaalide joonistamine (ovaali puhul oluline teha seda kaldu). Järgmine samm on suunda muutvate joonte joonistamine eri suunas (siksakid). Joonistamine kirjareal, kus tähelepanu suunatud joonte algus- ja lõpp- punktile, joonte vahedele, pikkusele ja käeliigutuse suunale. Suurte trükitähtede joonistamine tuleb enne ning lõpuks ka kirjatähtede elementide joonistamine (tähti veel tundma ei pea). Kogu protsessi vältel pööratakse laste tähelepanu kirjutamistehnika järgmistele tunnustele: 1. Tähtede võimalik ühesugune kõrgus ja laius ning silmuste pikkus kirjareal; 2. Tähtede ühesugused vahed sõnas; 3
ja Tigrise jõgikonna vahelistel aladel, nn Mesopotaamias. Varasemad kirjalikud allikad sealtkandist pärinevad kolmandast aastatuhandest e.m.a. (Sumeri periood). Juba varastes tekstides on piisavalt meditsiiniloolist. Üks oluline varastest savitahvleist, mis tänapäeva teadlaste uurida, on välja kaevatud Nippurist. M. Otter rõhutab oma meditsiiniloos, et tegemist võiks olla mõnes mõttes esimese farmakopöaga. 145 kirjareal on toodud ära retsepte mähiste kohta (8 tk), seespidiseks tarvitamiseks mõeldud ravimite tegemiseks (3) ning välispidiseid (4). Retseptide analüüsi põhjal saab väita, et omaaegsetel arstidel oli ravivahendeiks eeskätt ravimtaimed: sinep, nulg, mänd, liivatee, ploomid, viigid, paju jne. Samas kuulus ravimite koosseisu nafta, asfalt, sool, piim, vill, kilpkonna kilbid jne. Mesopotaamias on haigusepõhjused jagatavad kolmeks: