11 2. liitsõnalised riiginimed järelosaga -maa: Prantsusmaa, Saksamaa, Svaasimaa, Uus-Meremaa; 3. eesti mitmuse tunnusega riiginimed: Filipiinid, Komoorid, Maldiivid, Seisellid; 4. eestikeelsed nimed: Norra, Poola, Soome, Taani, Türgi, Ungari, Hiina, Jaapan, Varssavi, Pariis; 5. mõned kirjapildimugandid: Fidzi, Kanada, Kuuba, Mehhiko, Peruu, Berliin, Rooma, Viin. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust, 2) nimesid (pärisnimesid), 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks, 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1) esisuurtäht algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või
esitas reegli, et rahvuslikud nimekujud ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohane transkriptsioon võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei ole eksimus eesti õigekeelsuse vastu. 1950.60. aastate mugandamisihaluse kõrvaldas lõplikult õigekeelsuskomisjoni 1983. a otsus maailma maade ja pealinnade nimede kohta (VÕK 1983), mille valmistas ette Henn Saari. See omas ajas suhteliselt radikaalne otsus kaotas paljud kirjapildimugandid (Gaana > Ghana, Kostariika > Costa Rica, Madriid > Madrid). Alguses tõrguti mitmel pool uusi nimekujusid omaks võtmast ja neid peeti liialt uuenduslikeks, ent 1990. aastate alguseks olid nad enamasti tulnud kasutusele. 1996.97. aastal arutas väliskohanimede kirjutamist Emakeele Seltsi keeletoimkond, pidades silmas ÕS 1999 kohanimevalimikku (Päll 1998b). Suund kirjapildimugandite arvu vähendamisele jätkus (Kilimandzaaro > Kilimanjaro, Taivan > Taiwan,