· tugevneva tüvega a-tüvelised verbid Alltüüp AITAMA · aitama-aidata-aitan-aitasin-aidanud-aidatakse-aidatud · vältevahelduslikud tugevneva tüvega a-tüvelised verbid. · Pikk vokaal või heliline kons. + k:g, p:b, t:d (haukama, huikama, hõikama, hüplema, kõplama, palkama) · Lühike vokaal + ülipikk geminaatklusiil: pikk geminaatklusiil (hukkama, hüppama, kappama, lükkama) · II ja III-välte kirjapanekus ei ole ortograafilisi erinevusi (ampsama, arvama, eirama, kaevama, jätkama) Alltüüp LENDAMA · Lendama-lennata-lendan-lendasin-lennanud-lennatakse-lennatud · Laadivahelduslikud tugevneva tüvega a-tüvelised verbid · k või t kaob konsonantühendites hk, sk, ht (heiskama, hõiskama, ihkama, kohtama, luiskama, puhkama) · b või d assimileerub (embama, hindama, kondama, lendama, pindama, ründama, valdama)
Aegade jooksul, eri keeltest kohanimed ka muutusid. Niimoodi on eri keeltes kujunenud Liivimaa paikade nimetamisel erinevad traditsioonid, seejuures on see, et Eesti tänapäeva pealinn on eesti keeles Tallinn, saksa keeles Reval? - see on vana ja uue keele küsimus. Eri keeltes kasutati nimesid erineval viisil. Kui me räägime eesti keeles keskaegsest Revalist, siis see on märk asjatundmatusest. Juba kõige esimeses pikemas kirjapanekus - 1536 on kirjas Tallinna linn. Sageli saksa keelsed kohanimed on vanemad kui eesti keelsed, saksa Reval pärineb muinas-eesti kohanimest Revala. Tartu, saksa Dorpat. Keskaegsetes dokumentides on ta kirja pandud ld keeles Darpatum?. Vana-Vene leetopissides kannab Tartu nimetus Jurjev. Väga paljude Eesti kohanimede puhul, kui tegemist maakohaga on kunagine küla mõisastatud ja sellisel juhul