· rõhutada pidevalt iga töötaja arengu olulisust organisatsiooni kui terviku seisukohalt, · pakkuda õppimisvõimalust tööpostil. Garvin (1993) leiab, et vajalikum on suurem formaliseerituse aste. Tema soovitus on enne õppiva organisatsatsiooni loomist alustada sellest, et kõigepealt omavahel selgeks rääkida: · õppiva organisatsiooni definitsioon ja olemus, · rakendatavas juhtimispraktikas kuni detailsete juhtnööride kirjapanekuni, · mõõtmisvahendites organisatsiooni õppimistasandi hindamiseks. Probst ja Büchel (1997) soovitavad enne õppimisprotsessi algatamist tegeleda õppimist takistavate jõudude osakaalu vähendamisega ja luua strateegia õppeprotsessi soodustavate tingimuste loomiseks. Õppimisvajaduse hindamise käigus määratletakse sisemised ja välised tegurid, mis loovad õppimisvajaduse. Organisatsiooni sees ja väljaspool organisatsatsiooni olevate kriitiliste
Uuritud on ka tema nime etümoloogiat (nt üks teooriatest: "homeros" kui sõjavangi üldnimetus?). Ilmselt oli ta (nad?) pime. Puudega inimesed olid head kultuurikandjad, kuna säästeti sõjast. Kas "Ilias" ja "Odüsseia" olid mõlemad tema teosed? Kas ühel/mõlemal neist võis olla mitu autorit ja kes need on? Kuna Homeros ise oma teoseid kirja ei pannud (see juhtus mõnevõrra hiljem), siis levis ja säilis see kuni kirjapanekuni suuliselt. Ka kirjapanduna tehti selles hiljem palju muudatusi. Esimesena tõstatas küsimuse Friedrich August Wolf (18. sajandi lõpus). Tänapäeva levinuim arvamus: kumbki eepos on põhiosas ühe autori looming, ent mõlemal ilmselt eri autor. 21. Millised on peamised eepilised tsüklid kreeka kirjanduses? Trooja tsükkel, Teeba tsükkel, Heraklese vägitegude tsükkel, Argonautide tsükkel 22. Nimeta nn Trooja tsüklisse kuulunud eeposi.