Ajalookirjutus sai alguse kangelaseepika ümberkirjutamisest proosavormis. Kangelaslugusid süstematiseeriti ja neist jäeti välja ilmselgelt üleloomulikke ja uskumatuid seiku. Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles tähendama Herodotos (nn. Ajaloo Isa) 5. sajandi keskpaiku. Herodotose teos ,,Historia" keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele ning kirjeldab paljude teiste rahvaste kombeid. Herodotose eesmärgiks oli lisaks ajaloosündmuste kirjapanekule ka minevikust õpetliku iva väljatoomine. Ta püüdis näidata inimsaatuse tagapõhja, toetades veendumust, et ülemäärane auahnus ja enesekindlus ning esialgne kiire edu toovad kaasa jumalate karistuse. Kreeka maagide ja illusionistide esiisaks peetakse kuningas Keserksese õuetarka Ostanit. Maagid ilmusid Kreekasse Kreeka- Pärsia sõdade ajal. Antiik-Kreeka suurteks oraakliteks (Delfi oraakel) olid arvatavasti illusionistid. Nad kas rääkisid ühe häälega ja
eemale tõrjuda. Tõrjemaagiline tähendus küll tuhmus, kuid komme jäi kauaks püsima. Jõululaupäeva õhtul ja esimesel jõulupühal külla ei mindud ega soovitud ka oma peresse võõraid. Eks ikka sellepärast, et siis on kurjad vaimud liikvel. Tuligi pidi öö läbi toas põlema. Esimene jõulupüha jäi kodu ja oma pere pühaks. Alates teisest jõulupühast aga algas vastastikuste külaskäimiste, ringmängude ja tantsude aeg. Jõulupuu Tänu Balthasar Russowi kirjapanekule saame teada, et nii pööripäevapüha tähistamisel kui ka vastlapidustustel püstitati linnaväljakule suur kuusk. Nii pidutsesid Tallinnas saksa soost linnakodanikud kirikuõpetajate vastuseisust hoolimata. "Nõnda ka pidasid kodanikud talve päevil jõulu- ja vastla-ajal oma kilditubades ja sellid oma kompaniides suuri ilupidusid. Ja kui kaubasellide joomad möödas olid, panid nad suure kõrge
annaabi.ee 
