valitsevat tarka (järeltulijat), kellele see tekst kirjutatud ongi. Sõna sai hiljem konfutsianismis inimideaali ehk täpsemalt õpetlaslikku ideaali märkiva tähenduse (täiuslik inimene, suursugune inimene). Linnart Mälli tõlkes õilis. Seda õpetlastele ja haritlastele, kelle kutsumuseks oli olla ametnik uues Hani dünastia aegses haritlaste ideaale kandvas riigiaparaadis. Pärimuse tarkust edastavate, kokkuvõtvate, väljendavate ja kirjapanejate õpetatute nimedes hakati kasutama liidet zi. Konfutsius, kes olevat kolmed Yijingi nahkpaelad räbalateks lugenud, lausub "Lunys" VII.17 "Saaksin aastaid juurde, viiskümmend uuriksin "Muutuste raamatut", saaksin lahti suurtest puudustest." Wen tähendas ka mustrit, mis tekib lõimele läbi koe kudumise. Lõimeraamatuid kutsuti jing'ideks (kaanonid) ja neid kommenteerivaid koeraamatuid wei'deks (apokrüüfid). Lõpuks sai zi ka
ning hindaja enda kohta. Eestlastest kirjutas hea allikaõpetuse õpiku G.P. Saar. Allikakriitikas tuleb arvestada (meetodid äkki?): · Murdepunktid muudavad mälu suulise mälu edasikandumine raskendatud · Kollektiivne mälu on dünaamiline sõnumit mõistetakse läbi oma aja prisma · Enese- ja kollektiivne identiteet allikates ja mälus: mina olen normaalne, teised on hälbega; mustatakse naabreid · Allikates on peidus kirjapanejate suhtumine · Interdistsiplinaarsus kultuuripildi avamisel · Mida suurem on ajavahe sündmuse ja teda fikseerivate andmete vahel, seda kriitilisem tuleb olla Allikaid peab kasutama komplektselt, erinevate allikate teabe ühendamisel võib leida uut sünergiat. LOODUS ja TÄPPISTEADUSED ????? Kirjalikud allikad ÜRIK keskajast või varauusajast pärinev kindlate vorminõuete järgi vormistatud
annaabi.ee 
