kõrvale, esimesed seltsid kujunesid alles 20. sajandi alguses. Kooliolud kesised, kirjaoskus madal. Petserimaal püsis külakogukondlik elukorraldus, talude päriseks-ostmist polnud, rahvas kehvemal elujärjel. Kultuuri areng XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul Eesti traditsioonilisest rahvakultuurist hakkas kujunema professionaalne rahvuslik kultuur. Haridus Vallakool oma kolmetalvese õppeajaga muudeti kõigile kohustuslikuks, loodi juurde palju koole. Seega muutus kirjaoskuskool üldhariduskooliks. Kasutusele võeti seinatahvlid, gloobused, harmooniumid. Väga oluline oli Eesti-kesksete õpikute jõudmine koolidesse. Jakobsoni lugemikud jäid paljudeks aastateks algkooli raudvaraks. Paranes õpetajate üldhariduslik ja kutsealane ettevalmistus. Kihelkonnakoolide õpetajaid valmistati ette Cimze seminaris Valgas. Üha rohkem eestlasi püüdis jätkata keskhariduse kättesaamist. Algsed 3-aastased koolid kujunesid 8-aastasteks. 1880 lisandusid uued koolitüübid -
novembril 1916.a. välja iseseisva Poola riigi taastamise. -Kõik vajalikud poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised eeldused omariiklused rajamiseks olid Eestis olemas. Kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses: Haridus -1870.alghariduse alal põhjalikud ümberkorraldused. -Vallakool oma kolmetalvese õppeajaga muudeti kõigile kohustuslikuks. -Rajati hulgaliselt uusi koole. -Laienes õpetuse sisu-üldiseks sai kirjutamise, arvutamise ja maateaduse õpetamine. -Seega muutus kirjaoskuskool üldhariduskooliks. -Kasutusele võeti uued õppevahendid: geograafilised kaardid, gloobus, arvelaud, seinatahvel, harmoonium. -C.R.Jakobsoni lugemikud jäid paljudeks aastateks algkoolide raudvaraks. -Üha rohkem eestlasi püüdis jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. -1870.a. asutati uued gümnaasiumid Tallinnas,Narvas ja Viljandis. -Tagasilöögi andsid haridusele venestusreformid. -Kohustuslik vene õppekeel, Eesti oludele sobimatud õpikud,umbkeelsed õpetajad ja tuim
annaabi.ee 
