Nõukogude inimesed, üldse läks kogu õhustik vabamaks ja ka optimistlikumaks, nii nagu see toimus terves läänemaailmas ja selle kontaktaladel. Eestis segunes optimismiga nooruslik trots nõukoguliku nürimeelsuse, aga ka minevikku ja Eesti Vabariiki taga igatseva vanema põlve vastu. Suurt tähelepanu äratas terve plejaad noori luuletajaid. Sellesse kuulusid näiteks Paul Eerik Rummo, Jaan Kaplinski ja Hando Runnel. Samal ajal tulid ja jäid eesti kirjanudsse ka Ellen Niit ja Jaan Kross. 1955. aastal tööd alusanud Eesti Televisioon hakkas 1960. Aastatel üha enamatesse kodudesse jõudma, 1965. Aastal asutati noorsooteater, 1969. Aastal valmis kaks legendaarset filmi (,,Kevade" ja ,,Viimne reliikvia") ning üks legendaarne lavastus (,,Tuhkatriinumäng") raadios lisandus I programmile meelelahutuslikumad kallakuga ,,Vikerraadio", peeti dzässifestivale, The Beatlesi ja selle järlkäijate tiivustusel asutati arvukalt ´´kitarristide
esteetilise pöörde, aga ei saa öelda, et see oleks rikkunud moraalikombeid. 4) Kirjandusellu ja keelde lisandus tugev annus dünaamikat. 5) Siuru ajal säilib üldromantilise kirjanduse raamistik, aga selle sees midagi teiseneb. Uusromantiline kirjandus hakkab leidma seoseid radikaalse modernismiga. 6) Siuru andis teeotsa kätte edasistele eesti luuletajatele. Underi ja Visnapuu kaudu hakkas senisest suurema seksuaalse ja erootilise avameelsuse tungimine kirjanudsse. Juurdus, et kunst on primaarne ja elu sekundaarne. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 191728. Avangardism, ekspressionism, modernism, futurism, meelelisus, dünaamilisus, uusromantilisus. Siuru luuletajad + barbarus, alle, kivikas, adson 3. Marie Underi luule. Underi looming jaguneb kolmeks perioodiks: 1) esimesel perioodil tasakaalutu, pinnapealne. Noor Under ei olnud sügav autor.