Vaene Liisa Liisa talutüdruk, ta isa oli väga töökas tegi talus kõik, mis vaja, et peret üleval pidada. Kuid ühel päeval Liisa isa suri, neid tabas vaesus, sest keegi sulastest ei teinud oma tööd korralikult kui ülevaatajat ei olnud, maa ei kandnud vilja ja Liisa ema nuttis päevast päeva. Liisa ja ta ema ainukeseks väljapääsuks oli sukki kududa ja lilli müüa. Sestap läkski Liisa ühel hommikul Moskvasse, et lillede pealt pisut raha teenida. Moskvas kohtas ta aga noormeest, kes oli aadlisoost ning pakkus Liisa ilu ja neitsilikkust märgates Liisale lillede eest ühe rubla, ent Liisa ei võinud seda vastu võtta ning küsis ikka viit kopikat. Noormees andis küsitud raha ja alustas Liisaga vaikset juttu, ta küsis kus Liisa elab ning palus, et Liisa ei müüks oma lilli kellelegi teisele vaid talle. Järgmisel hommikul tuli Liisa taas Moskvasse ning otsis turuplatsilt sama noorhärrat kuid ei leidnud, temalt sooviti mitu korda lilli osta ent tüdru...
Samas kogus on tervikuna ka tekst Eesti Nõukogude Kirjanike Liit... See on kirjutatud küll 90ndate alguses, kuid pandi Internetti 96 ja selle tagajärjel tekkis 90ndate suurimaid kirjanuslikke skandaale. Esitati avaldus politseisse ja Kivisildniku kodust viidi ära tema arvuti ja omajagu pabereid. Vikerkaar 1996/7 Kajar Pruuli artikkel. Selle teksti raamiks on leksikon ja põhimõtteliselt Kivisildnik parodeerib sellega teatmeteoses oleva artikli zanri. See on ennekõike stalinistliku kirjanudsest rääkimise paroodia. Tegelikult seostatakse see ühe momendiga eesti kirjanduse ajaloost 50ndatel sõimatakse kirjanikke avalikult. Kogu Kivisildniku loomingu kõrgpunkte on raamat ,,Nagu härjale punane kärbseseen". 1996 See koondab endas kõiki neid varasemaid tekste. See on mõnes mõttes ka Kivisildniku esimese loominguperioodi kokkuvõte. See toob väga efektselt esile tema luuletehnoloogia omapära. Selle aluseks on mingi keeletegevuse võte, nt parafraas ,kordamine, kõnekäänu
annaabi.ee 
