üldlaulupidu. Hoolimata punalippude lehvimisest, muutusid laulupeod nõukogude ajal omanäolisteks rahvusliku varjundiga massiüritusteks. Eesti "teiseks hümniks" kujunes Lydia Koidula "Mu isamaa on minu arm", mis peaaegu alati laulupeo lõpetas. Kirjanduselu oli stalinlike repressioonide tõttu tükk aega madalseisus, alles 1960. aastate alguses tuli peale uus põlvkond noori kirjanikke, kes "sula" ajal endale nime tegid. 1970. aastatel sai Eesti olulisimaks kirjanikuk Jaan Kross, kes kirjutas peamiselt ajaloolisi romaane. Noorte elu Noorsooühingud Oktoobrilapsed Pioneerid Kommunistlikud noord Tehti palju sporti Töö leidmine ENSV-s ei olnud tööd raske leida, tööd võimaldati lõigile. Pärast kooli lõppu kindlustati igale noorspetsialistile suunamiskirjaga ametikoht. NL-s taheti näidata, et tööprobleemi ei ole. Isegi joodikud ja muidu logardid sunniti
Seepärast ongi hinnangud tema loomginule nii erinevad suurest vaimustusest täieliku eitamiseni. Nabokov oli silmapaistev nähtus korraga kahes kirjanduses- vene- ja ingliskeelses. Tema suur stiiliuuendaja, eriti proosas, oli ja on ka praeguse eelkõige kultuurse, raamatuid lugeda arastava, seega sageli elitaarse publiku lemmik. Nabakovi loomin erineb radikaalselt vene kirjanduse XIX sajandi klassikalistest traditsioonidest . ses mõttes on ta murrangukirjanik. Nabokov pidas end langusaja kirjanikuk langus tähendas talle ideaalide kaotamist. Revolutsioon seadis tema ette teistsuguse elu, andis võimaluse tegelda kirjandusega ja kujuneda omanäoliseks. Nabakovist sai selle vapustuse kroonikakirjutaja omasaatusekaaslaste jaoks. Emigrantide seas jäi Nabokov erandlikuks. Palju kodumaalt lahkunud vene kirjanikud elasid vaid minevikus ja lõid üsna levinud ettekujutuse vene kirjanikust kui hädaldajast. Nabokov ei leppinu nn
Suursündmuseks kujunes 1947 a. üldlaulupidu. Hoolimata punalippude lehvimisest, muutusid laulupeod nõukogude ajal omanäolisteks rahvusliku varjundiga massiüritusteks. Eesti "teiseks hümniks" kujunes Lydia Koidula "Mu isamaa on minu arm", mis peaaegu alati laulupeo lõpetas. Kirjanduselu oli stalinlike repressioonide tõttu tükk aega madalseisus, alles 1960. aastate alguses tuli peale uus põlvkond noori kirjanikke, kes "sula" ajal endale nime tegid. 1970. aastatel sai Eesti olulisimaks kirjanikuk Jaan Kross, kes kirjutas peamiselt ajaloolisi romaane. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine. Tollane õhkkond oli märgatavamalt vabam, isikupärasem. Olid uued väärtushinnangud ja ideaalid. 1960. aastatel hakati rohkem ostma raadioid, telereid ja magnetofone. Üha populaarsemaks muutusid teatrid, kinod ja kunstinäitused. Suurtes maa-asulastes hakkas samuti juurduma linlik eluviis. Maaelanikkond muutus sinisest liikuvamaks. Osa
annaabi.ee 
