Albert Kivikas Albert Kivikas sündis Viljandimaal. Ta õppis Vastemõisa ministeeriumikoolis, Viljandi kaubandus- ja Tartu kommertskoolis. 1919. aastal läks ta vabatahtlikult Vabadussõtta. Aastatel 1920-1921 jätkas Kivikas õpinguid Tartu Ülikoolis ajaloo, keele ja kirjandusteaduse alal. Seejärel töötas ta paar aastat ajakirjanikuna ning pühendas kirjanduslikule loomingule. 1944. aastal siirdus Kivikas sõja eest Soome ning sealt Rootsi, kus pidas töölise, arhiivitöötaja ja ajakirjaniku ametit. Albert Kivikas tuli kirjandusse realistliku jutukoguga ,,Sookaelad" (1919), mis räägib tema kasvukoha olustikust. 1920. aastatel kirjutatud asunikutriloogias ,,Jüripäev" (1921) , ,, Jaanipäev" (1924) ja ,,Mihklipäev" (1924) käsitleb kirjanik maatameeste ja talupoegade maareformist ajendatud vastuolusid. Erilisel kohal on Kivika loomingus Vabadussõja teema. Novellikogudes ,,Verimust" (1920) ning ,, Punane ja valge" (1927) kujutab ta sõja julmust ja ...
Esialgu siirdus ta Soome kust ta veetis 190 aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga. Elukäik Kus huvitus maastikumaalist Sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstihügu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega . Soomes said alguse sidemed ´´Noor Eesti ´´ ringkonnaga . Elukäik 1907.aasta vara sügisel läks Pariisi, elas kunstnike ja kirjanikude koloonias La Ruche. Õppis Filippo colarossi vabaakadeemias Académie de la Grande Chaumière'is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume. Elukäik 19081910 elas Norras. 1911 aasta suve veetis Normandias Dieppié´is. 1912 aastal naasis läbi Saksamaa kodumaale, Tartusse. Töötas joonistusõpetajana 1913 Tartu linnakoolis 1914 kutsehariduse Seltsi õhtukoolis Elukäik 19161919 pidas ateljeestuudiot
Ev 24 veb 1918 1919 maaseadus-loodi 50000 talu 1924 majanduskriis 1 sept 1924 kommunistid tahtsid võimu 1928 vahetub mark krooni vastu Kümnaasiumid olid heal tasemel Kõrgem sõjakool 1919 1924.a. Loodi kõrgem kunstikool ,,pallas" 1936 tallinna tehnika ülikool Riigi kõrgem kunstikool 1938.a. 1924 24 kino 1930 2x24 Theodor luts eesti esimene resisöör 1925 kultuurikapitaal toetas vaesemaid kunstnike ja kirjanike. 1922 loodi eesti kirjanikude liit (33 kirjaniku) 1940 oli eesti kiirjanike arv 53 inimest
tulnud noorterühmitus, mis muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. Neil ilmus 5 albumit : ,,Noor-Eesti I" 1905 ,,Noor-Eesti II" 1907 ,,Noor-Eesti III" 1909 ,,Noor-Eesti IV" 1912 ,,Noor-Eesti V" - 1915 1 Kes sinna kuulusid / asutasid : Gustav Suits, Fr.Tuglas, Bernard, Linde, J.Havik, V.Grünthal Ridala, Aino Kallas, Jaan Oks. 1912 registreeriti Tartus Eesti Kirjanikude Selts Noor-Eesti. Asutaja liikmeid oli 61. Selts tegeles liinil Tartu- Helsingi. Noor- Eesti üks eesmärke oli integreerida prantsuse, skandinaavia ja Itaalia kirjanduse uusi suundi. Noor-Eesti tähistab eesti keelse linnakultuuri algust. Tähendab veel modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle. Tähendab eesti keele uuenduse liikumist. Kolm perioodi : I 1901-1905 ettevalmistav, isamaalisus, rahvuslikus. II 1905 1909 revolutsioonist- sotsiaalne.
Byroni veealuse festival Byroni laht 2007 Fotograafia & Kunst Electrofringe Newcastle 1999 Meediakunst Ignite filmifestival Sydney 2004 Kristlik lühifilmide festival Rahvuslik noorte Newcastle 1998 Kirjutajate festival kirjanikude festival Rõõm Rohus Byroni lahe mäed 1998 Muusikafestival Sydney filmifestival Sydney 1954 Filmifestival Sydney gei ja lesbide Sydney 24. juuni 1978 Paraad Mardi Gras Sydney kirjanikude Sydney 1997 Kirjandusfestival festival See ei ole kunst Newcastle 2000 Meediakunst
annaabi.ee 
