ta otsis erinevatest teatmeteostest. Tammsaare ise avaldas arvamust, et tõlkimine ei valmista talle erilisi raskusi ega pingutust. See olevat lausa omaloomingu kirjutamise kõrval omalaadseks puhkuseks, sest keeli, millest ta tõlgib, valdab ta piisavalt, pealegi on tal pikaajalise kogemuse käigus välja kujunenud oma rutiin . Oma tõlgetest tõi ta eriti südamelähedasena välja Dostojevski "Kuritöö ja karistuse" tõlke, mille eest Eesti kirjanikkuse Liidu juhatus talle 1924. aastal maailmakirjanduse tõlgete võistlusel auhinnaks 125 krooni määras. Tõlge ilmus aga alles 1929. aastal, kuna A.Oru kirjastus, mille all see pidi ilmuma, läks vahepeal pankrotti. Kui sama tõlge "Looduse" poolt 1939.aastal uuesti, ilma tõlkijalt luba küsimata välja anti, oli Tammsaare rohkem pahane mitte saamata honorari, vaid vananenud ligi 15-aasta vanuse tõlke muutmata kujul avaldamise pärast
vastete leidmisega, mida ta otsis erinevatest teatmeteostest. Tammsaare ise avaldas arvamust ,et tõlkimine ei valmista talle erilist raskusi ega pingutust. See olevat lausa omaloomingu kirjutamise kõrval omalaadseks puhkuseks, sest keeli, millest ta tõlgib, valdab ta piisavalt, pealegi on tal pikaajalise kogemuse käigus välja kujunenud oma rutiin. Oma tõlgetest tõi Tammsaare eriti südamelähedasena välja Dostojevski ,,Kuritöö ja karistu" tõlke, mille eest Eesti Kirjanikkuse Liidu juhatus talle 1924. aastal maailmakirjanduse tõlgete võistlusel auhinnaks 125 krooni määras. Tõlge ilmus alles 1929. aastal (Tammsaare...2007). 2.3. Tammsaare ajakirjanikuna Anton Hansen Tammsaare publistika, mis hõlmab umbes 300 artiklit, moodustab omaette peatüki kirjaniku pärandis. See sündis ilukirjandusliku loomingu kõrval enam kui kolme aastakümne jooksul. Kirjanikust kujunes laia probleemihaardega publist, kes ütles sõna sekka paljudel elualadel.