nii kriitikutelt kui ka niisama kirjandushuvilistelt. Teiseks tähtsaks tegevussuunaks oli enda avaldamine trükisõnas, eriti TNT almanahhi "Mõned ei tahtnudki" väljaandmine. See ilmus lõpuks 2000. aasta kevadel kirjastuses Kupar, lisaväärtuseks teeneka toimetaja Jaakko Hallase toimetajatöö ja tuntud kunstniku Tiina Tammetalu pilkupüüdev kujundus. TNT ametlik enesetutvustus "TNT on Tallinna nooremat kirjanikkonda siduv manifestitu organisatsioonilaadne ühendus. Kooslusele pandi alus 1997. aasta novembris-detsembris paari TPÜ eesti filoloogia üliõpilase poolt ja kevadeks koguti tutvuskonnast kokku mõniteist potentsiaalset liiget. Märtsis 1998 kogum organiseerus ja hakkas täies eneseteadvuses pihta kooskäimiste ja üritustega. 19. septembrist 1998 on ühenduse nimeks TNT. Tegevuse lõpetamine Aastaks 2000 oli TNT tervikuna ning selle esileküündivamad liikmed Jürgen Rooste,
Tarbetekst mõeldud laiale lugejaskonnale. Näiteks uudised, intervjuud, reportaazid jne. Teadustekst edastatakse eri teadusalade saavutusi ja probleemide analüüse. Näiteks uurimused, teaduslikud artiklid ja esseed. Eestlane sõjas ja võõrvõimude all Aastal 1940 lavastas Nõukogude Liit okupeeritud Eestis riigipöörde. Aasta hiljem toimus juuni massiküüditamine. 1044. aastal pages kolmandik eesti kirjanikkonda kodumaalt. Aastal 1949 toimus märtsi massiküüditamine. 1956. aastal algas Nõukogude ,,sulaaeg´´. Aastast 1962 algas nn kassetipõlvkonna tulek. Perioodi tähtsaimad esindajad olid Jaan Kross (1920), Betti Alver (1906-1989), Juhan Smuul (1922-1971), Mati Unt (1944) ja Paul-Eerik Rummo (1942). Eestlane laulab ennast taa vabaks 1986. aastal hakkas ilmuma ajakiri Vikerkaar. Aasta 1987 oli uue ärkamisaja algus. 1988 aastal
Sisuliselt tähendas, et jazzmuusika muutus sisuliselt soovimatuks NL-s. Mida aeg edasi, seda vaenulikumaks muutus haritlaskond H suhtes. Kui keegi oma loominguga läks etteantud raamidest välja, tuli seda inimest ka karistada. Kirjanik Boriss Pasternaki „Doktor Živago“ avaldati Läänes, anti ka Nobeli preemia, sellele järgnes Pasternaki vaenamine. Võeti vastu eraldi otsus, mis keelas NL kirjanikul Nobeli preemiat vastu võtta. Sellega suukorvistati kogu kirjanikkonda. H suhtumine Aleksander Solženitsõnisse- H toetas jutustuse „Üks päev Ivan Denissovitši elust“ välja andmist, mis kirjeldas GULagis toimuvat suhteliselt adekvaatselt. Mitmed H lähikondlased ütlesid, et see on teatud mõttes režiimivastane teos, ei ole vaja välja anda, H oli vastupidisel seisukohal. Tänu H-le saigi Solženitsõnist maailmakuulus kirjanik. Hruštšov pööras väga palju tähelepanu teaduse arendamisele- tema enda haridustee oli suhteliselt
annaabi.ee 
