Inglise keelest võetakse üle palju sõnu, ning tihti kohandatakse nende hääldust ja kirjapilti eesti keelele. Näiteks sõnad nagu : "printima", "seivima", "okei", "pauer", "tiim", "sound", "fiiling", "imidz", "keiss", "feilima", "about", nimekiri on pikk. Neid kasutatakse küll rohkem slängis. Näib, et eesti keele "vürtsitamine" inglis keelsete sõnade ja väljenditega on haaranud meie ühiskonna kõiki kihte, sealhulgas intellektuaale ja kirjanikkegi, ajakirjanikest rääkimata. Seda võib normaalseks pidada juhtudel, mil meie oma keeles puuduvad vastavad mõisted ja terminid. Keel vajab aegajalt uuendusi, selles pole midagi halba, kuid preaguse suure inglise keele mõju tõttu võib varsti rääkida eesti-inglise keelest. Võib ju öelda, et see on keele loomulik areng, kuid ka nende muutuste vastu võitlemine ja püüd neid suunata on osa keele loomulikust arengust. Probleem on ka see et, sõnu kasutatakse valedes tähendustes
10) Renessansi eepiline luule. (15.16. saj) Eepiline luule sai alguse Dante ja Boccaccioga. Eriti viljelduks muutus 15.saj lõpus Itaalias, kui ilmusid Pulci ,,Morgante" ja Boiardo ,,Armunud Orlando" mõlemal värsivormiks oktaav. Sel ajal olid levinud tänavalaulikud pöördusid tagasi vanaprantsuse eepilise ainestiku juurde, nt Firenze platsidel lõbustasid rahvast lugudega Karl Suurest, Rolandi võitlusest mauridega, kuningas Arturist see eepiline aines hakkas haritud kirjanikkegi köitma. Algul oli lugejaskonnaks mõeldud õukond, siis levis ka väljapoole tänu trükikunstile. ,,Morgante" läbiv on rahvalik naer ja jämedus, tegelaste seikluste erakordsus ja lustlikkus, mitte tõsimeelne ülev paatos, liialdatus, fantastika. ,,Rolandi laulu" motiiv, tegevusse tuleb aga heasüdamlikust hiiglasest Morgante. Autori vabameelne elufilosoofia peegeldub. Sellist ülevoolavale hüperbooli, groteskil ja fantastikal põhinevat nalja kohtab nt
annaabi.ee 
