olukorra pärast mindi kõikijale, kogukonnad tekkisid Atgentiiniasse, Brasiiliasse ja Austraaliasse. 1939-1945 pageti II maailmasõja tõttu Rootsi, Saksamaale. Just 1944. Aasta suur põgenemine pani aluse Välis-Eesti ühiskonna tekkimisele, kuna siis jätsid kodud umbes 70 000 eestlast. Need Eestist lahkunud kirjanikud ei olnud nõus olema pideva kontrolli all ega tahtnud ülistada riiki, mille juhte ja parteisid ei sallitud. Kirjandust oli muutunud vaid propaganda vahendiks ning kirjanikeil ei lastud kirjutada seda, mida nad tegelikult mõtlesid. Põhiliselt mindi Rootsi (ca 22 000), Saksamaale (40 000), Kanadasse (17 000), USA-sse (16 000), Inglismaale (6000) ja Austraaliasse (6000). Nendes riikides paikneb ligi 80% kõigist väljaspool Eestit elavatest eestlastest ning nende maade kogukonnad teevad koostööd EV saatkondadega, et võõral maal säilitada eesti kultuuri, kombeid ja keelt. Üheks tegevuseks pagulus riigis oli kirjandus
eksamile ja kirjandile. 1940. aastaks kui eesti kirjandus oli arenenud moodsa Euroopa kirjanduse tasemele oli meid võetud ka 20. juulil Nõukogude Liidu koosseisu. Selle tulemusena olid paljud meie intellektuaalse eliidi moodustanud inimesed sunnitud oma töö jätkamiseks kolima välismaale. Need Eestist lahkunud kirjanikud ei olnud nõus olema pideva kontrolli all ega tahtnud ülistada riiki, mille juhte ja parteisid ei sallitud. Kirjandus oli muutunud vaid propagandavahendiks ning kirjanikeil ei lastud kirjutada seda, mida nad tegelikult mõtlesid. Alates aastast 1944 hakkaski eesti kultuuri koldeid moodustuma üle kogu maakera, näiteks Inglismaal, Rootsis, Kanadas, Austraalias jm. Kunagi varem ei olnud tekkinud nii täielikku isolatsiooni Eestis ja mujal maailmas viljeldava eesti kultuuri vahel. Sellele pani aluse just Nõukogude Liidu ja läänemaailma jäik poliitiline vastasseis, mis välistas normaalse
annaabi.ee 
