Kirjanduskursuse analüüs Enim kirjanduszanritest meeldib mulle lugeda seiklusromaane ja just eriti reisikirju. Nedes kirjeldab autor enda kogemusi ning emotsioone üpriski sisutihedalt ning detailselt. Kui lugesin Jules Verne 1869. aastal ilmunud seiklusromaani "20 000 ljööd vee all" tundsin, et oleksin justkui käinud ise kaasa kogu veealuse teekonna. Kursuseks suvel ma otseselt ettevalmistusi ei teinud, kuid suve jooksul lugesin raamatuid mis mulle endale meeldivad. Kuna käsitlesime kursusel vaid kahte teost, ei olnud mulle probleemiks nende läbilugemise tempo. Raskust tundsin veidi aga õpimapi järje pidamisega, et kõik vajalik seal ikka olemas oleks. Enim rõõmu tundsin teose "Kuritöö ja karistus" lugemisest, kuna selle äärmiselt kaasahaarav sisu justkui neelas mind enda sisse ja lugemine läks kiirelt. Kogusin hulgaliselt teadmisi erinevate kirjanduszanrite ning kirjanike kohta. Samuti meeldis mulle äärmiselt õppekäik Vargamäele, mi...
privileegidele. Teadmiste talletamiseks hakati Denis Diderot eestvedamisel looma entsüklopeediaid, kuhu sooviti koondada inimkonna teaduse, kultuuri ja hariduse saavutused. Samal eesmärgil tekkis ajakirjandus, esimesed Euroopa ajalehed ja ajakirjad trükiti juba XVII sajandil. Peamiseks vahendiks, mille kaudu loodeti harivaid ideid ühiskonda viia, oli ilukirjandus. Nii ongi valgustuskirjandus suures osas filosoofilise kallakuga. Kirjanduszanritest sobis kõige paremini filosoofiline romaan ja jutustus, populaarseks muutus ka esseistlik vorm tuline ideeline vaidlus.
väheste tegelastega. Novelli on kerge lugeda, kuid raske kirjutada. Vanimad novellid nn Boccacio tüüpi novellid on enamasti intriignovellid, mille põhjal võib sõnastada klassikalise novelli reeglid: 1) sündmused ajalises järejstuses; 2) sündmused on järjestatud nii, et pinge kasvab lõpuni; 3) lõpplahendus on ootamatu ja üllatuslik. Novell. Novell sai oma nime hiliskeskaja lühikesest lõbusast lühijutust novella'st. Novell on kõigist kirjanduszanritest kõige loomulikuma tekkega ta tekkis olukorras, kus jutuvestja istus linnaplatsil või tänavanurgal ja tema ümber kogunes kuulajate hulk. Neid rahvuskeelseid lühijutte ja naljandeid hakati ajapikku kogudeks ühendama. Kui keskaja proosa oli vadavalt müütilis-fantastiline ning esitusviisilt piltlik-metafoorne, siis uus proosa oli sisult igapäevaelu käsitlev, realistlik ning rahvalik. Novelli kui kunstilise zanri algatajaks peetakse Giovanni Boccacciot (1313-1375). Tema
5) Mis on apokriiva raamatut? Need on salajased piibli osad, mida kirik pole pühakirjaks kuulutanud, aga mis kuuluvad piibli tervikvaäljaandesse. 6) Miks on piibli tõlkimine igat kultuuri rahva jaoks oluline? Kuna piibel oli paljude jaoks suur loomeläte. Seal oli palju erinevaid kirjanduszanreid koos ning just see on muutunud ta eriliseks. See oli selle keele arngu jaoks väga suure rolliga. See aitas arendada konkreetset keelt. Saadi väga palju aimu erinevast kirjanduszanritest ja see aitas arendada kirjandust edasi. Tänu oma keelde tõlkimisele jõudis see inimestele paremini kohale, mis seal raamatus öelda taheti. Seal oli ka õpetav osa, mõtlemise- ,keele- ja kirjanduse arendaja. See näitas, et rahvas kes oli tõlkinud enda jaoks selle olid kultuursed. 7) Kui paljudesse keeltesse on seda tõlgitud? Tõlgitud on piibel umbes 300sse keelde. 8) Kes ja millal tõlkis piibli eesti keelde? Käsikiri valmis 1736
annaabi.ee 
