) 2. skeene (ajutine hütitaoline ehitis, kus näitleja sai oma välimust muuta.) 3. theatron (vaatamispaik tõusval maastikul) · protagonist Atika tragöödia esinäitleja · deus ex machina Euripidese loodud kunstlik lõpp, kus lavamehhanismi abil laskus tragöödia lõpus alla jumal, kes andis loole müüdi poolt ette antud lahenduse. · Katarsis puhastumine · Annaal aastaraamat (Tacitius) /AESTII hõim · Mis on antiikkirjanduse tähtsus? On pannud aluse kirjanduszanritele, luulele. On läbi põimunud kultuuriga. Väärtustused ei ole muutunud. Achilleuse kand(nõrk koht), tüliõun(tülipõhjustaja), Trooja hobune(kavalus), dionüüsiad(pidustused veinijumal Dionysose auks), Odüsseia(pikk eksirännak) Carpe Diem(kasuta päeva),hübris(ülbe valitseja), Sfinks ja Oidipuse kompleks
Modernism 16. Jäämäe meetod, vihjelis -sümbolistlik stiil 17. Postmodernism 18. Tekkimisaeg, iseloomulikud tunnused, autor(id), teos(ed). AJATABEL Kirjandusvool Tekkeaeg Iseloomustus Esindajad Antiikkirjandus 8. saj eKr Sai alguse Homerose eepostest ,,Ilias" ja Homeros, Sophokles, 5 saj pKr ,,Odüsseia". Pani aluse paljudele tänapäeva Euripides, Cicero, kirjanduszanritele. Eepos, tragöödia, Vergilius, Herodotos komöödia. Vana-Kreeka kirjandus on Euroopa vanim iseseisvalt arenenud kirjandus. Vana- Rooma kirjandus hakkas arenema 3. saj eKr Kreeka kirjanduse ja kultuuri eeskujul. Saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete mitmekesisus.
romantismi laeng. Igasuguse kultuuri ja kunsti arengu määravad ära kolm tegurit: 1)pärilikkus, rass ja rahvus; 2) moment, ajaloolised tingimused, Zeitgeist; 3)keskkond bioloogilises ja geograafilises tähenduses. Kirjanduse ja kultuuri arengu määravad ära välised tegurid: inimelu range determineeritus välise elu poolt. Mõjutas naturalismi arengut kirjanduses (Zola). Evolutsionism. F. Brunetière innustus Darwini ideedest ja laiendas evolutsiooni mõiste kirjanduszanritele. Teose eluvõimelisus sõltub teksti kohanemisvõimest kultuurikeskkonnas. Kultuuriline valik olelusvõitluses. Kirjandus sisaldab endas oma arengu seaduspärasusi, mida ei saa kirjeldada vaid väliste tegurite abil. Püüdis luua immanentset kirjanduslugu. Kultuuritüpoloogiad tekivad sajandivahetusel. Mõned on poeetilised või pseudotüpo- loogiad. Kõige kuulsam on Oswald Spengleri ,,Õhtumaa allakäik" (1918-22). Iga kultuur on elusorganism, millele on omane sünd, õitseng ja surm
annaabi.ee 
