vabaduste nõue valgustajatele anarhia õigustamist. Vastupidi ,, loomuliku inimese" ideaal seoti tihedasti kodanikutunde ja kodanikuvastutusega. 1789 a Prantsuse revolutsioon oli tollal hulljulge katse seesuguseid põhimõtteid ellu viia. Prantsusmaal kujunes ,,entsüklopeedia" väljaandmine tõeliseks lahinguks mõttevabaduse nimel. Eriti oluline oli aga valgustusliku filosoofia otsene sekkumine ühiskonnaellu. Valgustuskirjandus on suures osas filosoofilise kallakuga. Kirjanduszanridest spbis valgusideede levitamiseks kõige enam romaan- oli ju romaan juva XVII saj kinnitanud oma võimalusi ühiskonnaellu avara peeglina. Sentimentalistlik ja realistlik- olustikuline dentents hakkas peagi valitsema filosoofilise üle. Vabameelsete ja materialistlike ideede kiire leviku õhkkonnas tekkisid eeldused ka tegelikkuse naturalistlikuks kujutamiseks. ,, Ohtlikud suhted". Romaani kõrval hinnati kõrgelt teatrit ja draamat. Areng luules aga aeglustus märksa, kuni uue võimsa tõusuni
Ideaaliks oli ka loomulik inimene, nõuti mõttevabadust kui inimese loomulikku õigust. Teadmiste talletamiseks hakati looma entsüklopeediaid. 1772 "Entsüklopeedia" Prantsusmaal eesotsas Diderot'ga. Levis ajakirjandus, aktiviseerusid kirjanduslikud ringid ja vabameelne mõte väljus salongidest ja levis rahva seas. Valgustuskirjandus oli suures osas filosoofilise kallakuga, sest filosoofid olid ka kirjanikud. Kirjanduszanridest sobis valgustusideede levitamiseks kõige enam romaan. Sentimentalistlik ja realistlikolustikuline tendents hakkas peagi valitsema filosoofilise üle. Vähehaaval hakati käsitlema inimelu bioloogilisi ja füsioloogilisi tegureid. Kõrgelt hinnati ka teatrit ja draamat, mis võisid ühiskonda mõjutada isegi enam kui kirjandus, sest publikus oli rohkesti neidki, kes romaane ei lugenud. Ülistades mõistust,
annaabi.ee 
