luulevormis (mis läheb eeposte alla). Homerose eepos = protsess, iseloomustab suulist keelt. Mait Kõiv kirjeldab erinevaid ajaloolisi perioode, näitab erinevaid ajaloolisi kihte ühe loo puhul vms. August Annist tahtis ise luua eepose teksti eesti ajaloost, püüdis ajaloolisi sündmuseid regilaulu vormis väljendada. 2) poeetilise mõtlemise kujunemine(etnopoeetika): kirjandusteoreetiline aspekt. Juhan Peegel: vaatles kujundite baasil poeetilist mõtlemist, nii et iga uus teema haldab kujundeid otsast peale, mitte ei paiguta neid aeg, kuna mingi kujund tekkis. 3) rahvaluule ained kirjanduses. Ruth Mirov: analüüsib eepilist luulet ühiskondliku vajaduse vaatenurgast ehk miks 20. sajandi alguses oli ühiskonnale seda vaja ja milliseid kujundeid/teemasid kasutati. · rahvalaulu keel ja selle ajalugu A.H
19. sajandil on selge mis on tüvitekstid. Ingl k seminal. Tüviteksti mõistet on hakatud kasutama tekstide kohta mis ei ole tegelikult tekstid. Nt laulupidu kui eesti tüvitekst. Kus meil tüvitekst on? Siin tekib jälle küsimus et omas ajas ei ole see tekst tüvitekst, kuid kirjanduse muutudes ajas on läinud vajalikuks kaanonit täiendada. St 20. sajand on täiendav sajand, t'äielikult kirjandusteaduslik sajand. Alates 60ndatest 70ndatest on ta kirjandusteoreetiline sajand. Kirjandusteooria ei ole ainult 20. sajandi termin, kirjandus on ennast püüdnud juba päris kaua teoreetiliselt määratleda. Esimesed katsed leidsid aset juba antiikajal: ars poetica ovidius. 17Ndal sajandil kirjutati uus, mis ütleb milline kirjandus olema peaks. Romantismist alates mis on teoreetiline vool 18.sajand on murrangute sajand kus üks ilmakord asendus teisega. Sel ajal tekkis see kord mis meil praegu on informatsiooniühiskond
annaabi.ee 
