kreeka ja rooma kirjandusele (nimeta 5)? Säilinud murdosa, fragmentidena. Suuline esitus, üldiselt avatud suuremale publikule. Üldiselt kirjanduse loomine "jõudeajal" (otium), päristöö (negotium) kõrvalt. Sarnased zanrid (kuna Rooma kirjandus loodi eelkõige imiteerimise teel, aga ajaliselt vastupidises järjekorras, st kõigepealt uuem komöödia, hiljem eeposed jne). Hellenistlik kultuur levis mõlemas. Kirjanduse seotud metseenlusega, kirjanduspoliitika olemasolu. 95. Nimeta ja määratle ajaliselt Rooma kirjanduse põhiperioodid, nimeta igast perioodist vähemalt üks autor. Vanim ajajärk kuni 240 eKr rahvalooming ja üksikud kirjapanekud Arhailine 24081 eKr (Livius Andronicus, Titus Maccius Plautus) Kuldne ajajärk 81 eKr14 pKr (Cicero, Ovidius, Vergilius, Horatius) Hõbedane ajajärk 14117 (Seneca, Tacitus, Caesar) Hilise keisririigi ajajärk 117476 (Apuleius) 96. Miks tekkis Rooma kirjandus just 3
esimest poolt vaagides. "Kuna kriitikas ja kirjanduselus jäi kirjutamata reegliks Kaugverit alahinnata, kaotas ta stiimuli edasi püüda. // Kuid nii jäi(d) sündimata ta tippteos(ed), kuigi suureandelise fabuleerijana oleks ta võinud jõuda märksa kõrgemale. Kaugver kuulub küll eesti kõige loetavamate kirjanike hulka, kuid oma "tõde ja õigus" jäi tal loomata. Selles on otseselt süüdi teda ümbritsenud kirjanduspoliitika." Niisuguse ühemõtteliselt ühiskonnakriitilise tõdemusega lõpetab Oskar Kruus oma ulatusliku käsitluse Kaugveri kirjanduslikust käekäigust. Mulle näib, et Kruusi vaade on liiga esseistlik, et olla päriselt tõsi. (Samas ei saa ma keelata Kruusile tunnustust selle eest, et ainsa kirjandusteadlasena on ta võtnud vaevaks Kaugverit uurida.) Raimond Kaugver oli "kirjanikuna sündinud". Lugema õppis ta nii, et ei ta ise ega vanemad pannud seda õigupoolest tähelegi