kunagi lahti. Pärast Mart Lepiku surma jäi Betti kõigi oma muredega üksi. Tema tervis halvenes taas. Kuid tema senine elurütm jätkus. Betti tervis halvenes juba niivõrd palju, et ta pidi minema haiglasse. Kui Betti sai kõnevõime tagasi, soovitasid sõbrad ja tuttavad tal teha testamendi, mis sai ka koostatud 2.märtsil 1989. Oma käsikirjad, kaasaarvatud Betti valduses olevad Mart Lepiku käsikirjad ja oma raamatukogu pärandas ta Fr. R. Kreutzwaldi nimelisele Kirjandusmuuseumile. Hoiused ja autoriõiguse teostele pärandas Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonnale Betti Alveri nimelise fondi asutamiseks. 19.juunil 1989.aastal Tartus luuletaja suri. Ta sängitati 23.juunil Tartu Vana Jaani kalmistule, oma teise ustava abikaasa Mart Lepiku kõrvale. 8 2 LOOMING 2.1 PROOSA Betti Alveri kirjanduslikuks debüüdiks on kirjandus- ja pilkeajakirjas ,,Sädemed" 1927.aasta jaanuaris ilmunud ,,Liivi Deeviidi"
Leblanci Õõnes nõel ja kommunistlikku ühiskonda analüüsiv M. Ailasi Novõi klass. Viimasest läks iga kuu tuleroaks kümneid eksemplare Edaspidi asendati autodafee osaliselt erihoiuga ja paljud kingitused jõudsid kohalegi. Näiteks 1959. aasta esimesel poolel vaatas Glavlit läbi 1228 postiga Eestisse saadetud raamatut, millest 685 loovutati adressaadile ja 543 pidas tsensuur kinni. Viimastest anti 16 raamatut EKP Keskkomiteele, 81 Riikliku Raamatukogu erihoiu osakonda, 27 Tartu Kirjandusmuuseumile ja 1 Eesti NSV Julgeoleku Komiteele. 1962. aastal kuulutati kehtetuks kõik senised kirjanduse keelunimekirjad ja asendati kahe koondnimestikuga. Neist esimene oli mõeldud kõigile raamatukogudele ja sisaldas kõrvaldamisele kuuluvaid Eesti NSVs ilmunud trükiseid. Teine nimekiri, mis ei olnud mõeldud kõigile raamatukogudele, sai valmis alles 1966. aastal ja koosnes Eesti Vabariigis 1918a" 1940 ning Saksa okupatsiooni ajal ilmunud kirjandusest. 1960
annaabi.ee 
