tundma kõige ilusa, erakordse ja uue vastu. Koos realismiga hakkas arenema uusromantism. Uusromantism on kirjandusvool, mis on arendab romantilist kirjandussuunda, eitades realismi ja naturalismi. Uusromantism on uue ilu loomine, kus iga mõte ja sõna pidi olema midagi kirjeldamatut. 4 Modernismi rühmad Modernismis puudus ainult üks arvamus, seega võib jagada need kolme erinevasse rühma: * Esimese rühma eesmärgiks oli põhjalikult muuta kirjandusmaastikku. Rühma esindajateks olid 20.sajandi I poole Euroopa kirjandusvoolud. Rühma põhilisteks arendajateks olid luuletajad, kuid neilgi tekkisid erinevad vastuolud ja üksteise eitamist. Erinevad rühmitused ja liikumised korraldasid luulelugemisi, kirjanduslikke kohtumisi jne. * Teise tõlgenduse kohaselt peetakse modernismi alguseks umbes aastat 1910 või 1890, lõpppiiriks on aga Teine maailmasõda. * Kolmas vaatenurk põhines tekstil ja keelel, kus põhirõhk on teemal endal, mitte
See vool ostutus ühtlasi omamoodi reaktsiooniks loodusteaduste esiletõusile, materialistlikule ja positivistkule filosoofiale. arvamusi. Senised tõlgendused võib jagada kolme rühma. Esimese esimese rühma esindajad kasutavad modernismi kui üldmõistet, mille alla arvestatakse mitsmesugused eksperimentaalsed ja avangardsed voolud 20.sajandi I poole Euroopa kirjanduses: futurism,ekspressionism,dadaism,sürrealism jne. Eesmärgiks oli põhjalikult muuta kirjandusmaastikku. Teine läheneminese modernismile on kirjanduslookeskne. Selle puhul peeatakse moderismi alagusajaks umbes aastat 1910- kui alustatakse futurismist või aastat 1890- kui laustatakse sümbolisimist Kolmas vaatenurk põhineb teoorial: modernismi defineeritakse eelkõige teksti ja tegelikkuse suhte kaudu, nähes selles sundumuses keskendumist tekstile ja keelele. Tõeline kunstitöö juhib pilgu aknale endale, mitte akna taga olevale.
Kahjuks tähendab see, et uurimuste kvantiteet saab kvaliteedist olulisemaks. Näiteks üritavad mõned teadlased sama artiklit mitmes erinevas ajakirjas avaldada, et seeläbi oma CV-d täiendada. Kuigi paljud erialastandardid ja ajakirjade avaldamisreeglid keelavad selgelt artiklite dubleerimise ja isegi samade andmete kasutamise, kui see ei ole selgelt väljatoodud ja põhjendatud. Ajakirjade toimetajad on artiklite dubleerimise vastu kuna sellised artiklid risustavad teaduslikku kirjandusmaastikku, muudavad artiklites orienteerumise keeruliseks, raiskavad toimetajate ja hindajate aega ning seetõttu viibib originaalartiklite ilmumine. Teiseks probleemiks on artikli autorite nimede järjestamine. Kuigi see tundub lihtne ja loogiline protseduur, on see üks levinumaid erimeelsuste põhjusi, millega autorid eetikakomiteede poole pöörduvad. Uurimusesse panustanud autorite hulga kasvades on tekkinud üha suurem vajadus konkreetsete juhiste järele. Näiteks ajakirjas Psychological
annaabi.ee 
