Ta võis olla võluvalt sõbralik, aga teinekord ka lõikavalt sarkastiline. Seejuures olid tema teravad ütlemised alati omal kohal. Mustakaanelisse Eesti tarkuseraamatusse on raiutud, et Suits koos Tuglasega rajas XX sajandi alguskümnendeil eesti kunstinõudliku kirjanduskriitika ning ülikooliõppejõuna kujundas akadeemilise rahvusliku kirjandusteaduse sündi. 1924. aastal asutatud Akadeemilist Kirjandusühingut sai ta juhtida kuni 1941. aastani. Suits rakendas kirjandusloolises uurimises kultuuriajaloolist vaateviisi ning keskendus allikakriitikale ning vanema eesti kirjanduse (eriti K. J. Petersoni ja Fr. R. Kreutzwaldi loomingu) tundmaõppimisele. Enne omariikluse sündi oli Suits olnud oma noorusajale omaselt tuline poliitikamees ja riigiehitaja. Tema oli esimesi, kes hakkas Eestile nõudma riiklikku iseseisvust. Eesti Sotsialistiderevolutsionääride Partei keskkomitee liige Gustav Suits oli ,,Eesti Töövabariigi" idee autor. 1918
See ilmaliku ja vaimuliku eluvaldkonna lahusust näitav osundus on olnud riigi ja kiriku vahekorda puudutavates väitlustes käibel läbi aegade. 5. apokalüpsis Kreeka k. ,,ilmutus", Piibli viimase raamatu, Johannese ilmutuse kreekakeelne nimetus. Sedakaudu on sõna ,,apokalüptiline" hakanud tähistama kõike maailma lõpuga ning hea ja kurja viimse omavahelise heitlusega seostuvat. Kirjandusloolises tähenduses nimetatakse apokalüptiliseks kirjanduseks kõiki judaistlikke, kristlikke ja islami tekste, mis kujutavad maailmas viimsepäeva lävel toimuvaid sündmusi. 6. Dysmas ja Gestas Pärimuse järgi olid need koos Kristusega ristilöödud kahe kurjategija nimed. Üks neist, Dysmas, kahetses kõiki oma patutegusid ja võeti koos Õnnistegijatega paradiisi, teine, Gestas, suri teotussõnadega suus. Apokrüüfilise Nikodeemuse evangeelimui järgi oli kahetseva kurjategija nimi Dimas