Ta on vahepeal rikkaks saanud, tuleb nüüd tagasi ja kogu maailm saab tunda tema piiritut vihkamist. Heathcliffi kättemaksu ei peata miski. Ta saadab surma oma poja ema Isabella ja laseb ka pojal sõna otseses mõttes kõngeda. Catherine abiellus Isabella vennaga. Ka see perekond hukatakse. Peagi kuulub Vihurimäe Heathcliffile, kes külvab kõikjal hirmu ja õudust. Külaelanikud peavad uut elanikku saatanaks inimese nahas. Ja nagu saatanal ikka, ei ole tal eesnime. Kirjandusloolastele on selle koletise tekkelugu tänini selgusetu. Raamatu üldine atmosfäär vihm, udu, raba kohal ja sünged maamajad pärineb veel 19. sajandi algul väga populaarsest inglise õudusromaanide traditsioonist. Heathcliffis kehastunud halastamatu, hambaid kiristav kurjus ja tunnete taltsutamatus, mis haarab lõpuks pea kõiki tegelasi, oli midagi ennekuulmatut ja täiesti uut. Lool pole moraali, mis mahendaks sokki
kättemaksuhimuliseks. Teos on suurepärane näide ütlusest: ,,Armastusest vihkamiseni on üks samm." Miski ei peata Heathcliffi oma plaani ellu viimast, kuna ta on kammitsetud teda pimestavast vihast. Huvitav on see, et kui paljudes teostes on negatiivne peategelane saanud oma karistuse, siis antud teoses suudab mees nuhtluseta jääda, ka lõpus, kui ta sureb, tundub see teda rõõmustavat, teisalt võib ta ka olukorra paratamatust tunnetada. Kirjandusloolastele on selle koletise tekkelugu tänini selgusetu. Raamatu üldine atmosfäär vihm, udu, raba kohal ja sünged maamajad pärineb veel 19. sajandi algul väga populaarsest inglise õudusromaanide traditsioonist. Heathcliffis kehastunud halastamatu, hambaid kiristav kurjus ja tunnete taltsutamatus, mis haarab lõpuks pea kõiki tegelasi, oli midagi ennekuulmatut ja täiesti uut. Lool pole moraali, mis mahendaks sokki. Õiglast karistust ei järgne, Heathcliff ei pea oma
annaabi.ee 
