juugendlikku iluideaali: Holsti. MÄRT LAARMAN (18961979) Elukäik Graafik ja maalikunstnik Märt Laarman sündis 22.01.1896 Viljandimaal Õisu mõisa saeveski masinameistri perekonnas. Suri 18.04.1979 Tallinnas. Märt Laarman oli äärmiselt mitmekülgne ning andekas natuur, töötades nii võimeka kunstniku, kunstikriitiku, publitsisti, tõlkija, keeleõpetaja, bibliofiili kui ka kirjandusloolasena. Loometee alguses oli Laarman Eesti Kunstnikkude Rühma järjekindlamaid kubistliku ja konstruktivistliku suuna arendajaid ja propageerijaid. Viljeles maali ja raamatugraafikat. Kuni 1930ndate aastate keskpaigani tegutses ka kunstiarvustajana. Alates 1960ndate keskpaigast viljeles lisaks raamatute illustreerimisele ka ekspressiivses sümbolistlikus laadis akvarelli ning tempera- ja guassimaali. Looming 1960
phil. kraadiga lõpetas. Vahepeal oli ta saanud ka eesti keele asendusõpetaja koha kommertskoolis (õpetas seal muide Kalju Lepikut) ning teinud kaastööd "Loomingule" ja "Eesti Kirjandusele", arvustades H. Talviku. A. Jakobsoni, K.A. Hindrey jt teoseid. Kriitikuna jättis ta endast nii hea mulje, et temalt söandati tellida ka 1937. a novelli ja jutustuse aastaülevaade, järgmisena koostas ta juba autorivalimikke (L. Koidula, E. Enno jt) ja kirjutas järelsõnu. Kangro olulist kordaminekut kirjandusloolasena tähistab Ernst Enno "Valitud värsside" järelsõnas kasutatud tundmatute materjalide leidmine ja uudsete hinnangute andmine, mis luuletaja unustusest äratasid. Sõja ajal töötas Kangro ülikoolis ja Vanemuise teatris, põgenes 1944 Soome kaudu Rootsi. Rootsis töötas ta mitmes muuseumis, jätkates kirjutamist, ning juba 1945. aasta suvel ilmus luulekogu "Põlenud puu", esimene eesti ilukirjanduslik teos eksiilis
Ajaloo toimkond . eesti ajaloo uurimine ja propageerimine, üle 1000 liikme, ka väljaspoolt Eestit inimesi. Ajaloo toimkond ka Eesti Vabariigi aastakümnetel, ülevaatlikum Eesti ajaloo kirjeldamine, tehti eeltööd aga suure teosed kirjutamiseni jõuti teistel oludel. Mihkel Kampmann (1867-1943) pedagoog, koolikirjanik ja kirjandusloolane. Püüdis kooliõpetusse tuua kodulugu, lähema ümbruse uurimist. Kirjandusloolasena on tal suured ideed. Eesti vanem ilukirjandus, ilmus 1908. Eesti kirjandusloo peajooned I-II, ilmus 1912-1913, III-IV ilmusid 1923-1936 ja Eesti ajaloo õpik 1919. Johan Kõpp (1974-1970) kiriku- ja haridustegelane. Villem Reimani noorem ameti- ja mõttekaaslane. Eesti Kirjanduse Selts (asut 1907), ajaloo toimkonnas juhtimine Kõppule. Eesti haritlaskonna ja hariduse ajaloo uurijaid. Kuni 1930. aastate lõpuni seotud Tartu Ülikooliga, oli usuteaduste professor, dekaan ja 1930. aastatel
annaabi.ee 
