7. August Sanga autor vaatab nukralt kõrval seisjana maailmas toimuvat, ent samas iroonilise muigega, naerdes keskpärasuse üle. Ta mõtiskleb ka oleviku ja tuleviku üle ning inimeste väärtuste muutumatuse võimalikkusest. ,,Üks noormees otsib õnne", ,,Müürid", ,,Võileib suudlusega". 8. Hugo Raudsep- 1883-1952. Õppis Tasru linnakoolis, töötas poesellina ja ajakirjanikuna Valgas, Pärnus ning lõpuks Tallinnas. Spetsialiseerus teatri- ja kirjanduskriitikuks ning följetonistiks. Ta oli tegev ka poliitikas, kuid sellele kui ka kirjandusele pani punkti raske haigus tiisikus. Tegemist oli 1930-40ndatel ainsa Eestis tegutseva kutselise näitekirjanikuna. 1951. a saatis nõukogude võima ta Siberisse, kus ta 1952.a suri. Looming: Ta kirjutas näidendeid, kasutades varjunime Milli Mallikas. Tema vestetes domineerisid erootilised ja lõbusad pildikesed Eesti elust, milles nearuvääristab tõusiklust. Kirjutas nii
parasjagu sobival hetkel läks Paul-Eerik Rummo sõjaväkke ja sai tööle Vanemuisesse. Ta oli koguaeg juures kogu teatriuuenduses. Ta polnud sel ajal tuntud lavastaja, kuid lavastajaroll tuli hiljem. Tema roll teatriuuenduses on siiski märkimisväärne, kui lavastajad on teised ja mitte Unt, siis ikkagi on eestvedajaks Unt ise. Teatrialaseid artikleid on ka hiljem kokku kogutud. Kriitikutegevus, mida on alahinnatud, algab 60ndatel filmikriitikuna, siis muutub teatrikriitikuks ja hiljem ka kirjanduskriitikuks. Tartus käib äge seltsielu. Vaino Vahingu ja Maimu Bergi kodus tekkis salong, kus hakkasid kõik tähtsad teatri- ja kultuuriinimesed kokku käima. Mängud läksid Undi seisukohalt päris pööraseks, ta abiellus 60ndatel aastatel ja lahku läinud ja jälle uuesti abiellunud. Nende elu ja teatrimängude käigus toimus teine traagiline lahkuminek, mida ta väga tõsiselt üle elas. 70ndate alguses oli tal ka väga suur kriis, mis aga polnud loominguline kriis