Teises tuntud luuletuses ,,Kellad" asenduvad elu alguse, nooruse ja rõõmu helid lõpuks matusekella tohutu kajaga. Poe lüürika olulisi kujundeid on ,,dream". Poe avaldas 1848. aastal proosapoeemi ,,Heureka", mille pühendas W.Humboldtile. Poe hämmastas kaasaegseid oma jõulise kujutlusvõimega. Fantastilised õuduslood ,,Ligeia", ,,Usheri maja hukk", ,,Punase surma mask", ,,Must kass" jt. järgivad romantismi parimaid traditsioone. Poe oli ka oma ajastu üks silmapaistvamaid kirjanduskriitikuid. Poe on mõjutanud eelkõige prantsuse ja vene sümboliste. Samuti nooreestlasi. Ta on avaldanud loomingupsühholoogiat ja zanriteooriat käsitlevaid esseesid. Näiteks surmajärgselt ilmunud "Poeetiline põhimõte", milles autor peab luule ülimaks sihiks hingelise erutuse, ülenduse ning kõrgema ilu edasiandmist. Eesti keeles avaneb Poe'st üsna üheseltmõistetav pilt: tunneme teda kui õuduslugude autorit, kuid novellidest on teistest tõlkimisväärsemaks arvatud nn. gooti jutte
sisaldavad peamiselt õpetlikke proosapalu. Menukaks raamatuks kujunes ,,Eesti muinasjutud" (1885), tuntuim muinasjutt on neist ,,Ahjualune". ,,Eesti perekonna õpetlikku ja lõbusat nädalalehte" ,,Meelejahutajat" toimetades keskendus Kunder populaarteaduslike artiklite ja ilukirjanduse avaldamisele, tõlkides neid vajadusel saksa ja vene keelest. Tema muganduses ilmusid raamatuna J. Swifti Gulliveri-lood ,,Härjapõlvlane ja Hiiglamaa" (1890). Kunder oli oma aja silmapaistvamaid kirjanduskriitikuid ja kirjandusloolasi. Algul leheveergudel avaldatud eesti luulet analüüsivad kirjutised ilmusid hiljem koguna ,,Eesti kirjandus, koolile ja kodule..." (1890). See teos oli planeeritud esimeseks osaks ulatuslikumast eesti kirjandusloost, ent järge ei tulnud. Sellegipoolest võib Kunderi T. Sanderi ja K. A. Hermanni kõrval esimeste eesti kirjandusloolaste hulka arvata. Oma luulekogudes kordas Kunder rahvusliku ärkamisaja tähtsamate luuletajate teemasid: isamaa, loodus, tunded jm
kordusi ja lõunaeesti murdevorme. Marie Under 1883-1980 Sündis Tallinnas, õppis saksa tütarlastekoolis, abiellus raamatupidajaga,hiljem lahutasid ning abiellus A.Adsoniga. 1914 läks uue perega elama Rootsi, kus töötas teatrimuuseumis. Põhiliselt on tuntuks saanud oma julge armastusluulega,kuigi ta on kirjutanud erinevatel teemadel. 1917 ilmus luulekogu "Sonetid", mis tegi ta nime tuntuks ja sokeeris kirjanduskriitikuid,sest Under kujutab armukirge, loodus on otsekui elustunud ja elab armunutele kaasa ning väljendab iha. Samuti kujutas julgelt naise kehavorme, ka nende paljastamist läbi mehe silmade (luuletus"Sina ütled"). Tema sonett on hea sõnastusega ja vormilt täiuslik. Kirjutas itaalia sonetti (4+4+3+3). Hiljem hakkas kirjutama tõsisematel teemadel, 1920ndate algul sõjast ja vägivallast (oli vastane) ja sõja hävitavast mõjust ("Verivalla" kogu)
Poe lüürika olulisim kujund on unelm ja nägemus, mis vajutab värssidele kõrgenenud tundlikkuse pitseri. Poe avaldas 1848. aastal filosoofilis-kosmogoonilise proosapoeemi ,,Heureka", mille pühendas W. Humboldtile. Poe hämmastas kaasaegseid oma jõulise kujutlusvõimega. Fantastilised õuduslood ,,Ligeia", ,,Usheri maja hukk", ,,Punase surma mask", ,,Must kass" jt. järgivad romantismi parimaid traditsioone. Poe oli ka oma ajastu üks silmapaistvamaid kirjanduskriitikuid. Ajavahemikus 18321845 kirjutas ta üle 60 jutustuse, mida nimetas ,,saladuslikeks lugudeks", ning mereromaani ,,Arthur Gordon Pymi lugu". Ta suri 7. oktoober 1849. Poe on mõjutanud eelkõige prantsuse ja vene sümboliste, samuti nooreestlasi. Ta on avaldanud zanriteooriat käsitlevaid esseid, nt surmajärgselt ilmunud ,,Poeetiline põhimõte", milles autor peab luule ülimaks sihiks hingelise erutuse ja ülenduse ning kõrgema ilu edasiandmist. Eesti keeles on
annaabi.ee 
