Karl Ristikivi sündis 16. oktoobril 1912. aastal Varblas Sipka talus. Ema Elisabet Ristikivi oli taluteenijanna, isa andmed puuduvad. Tema lapsepõlv ja noorusaastad möödusid Läänemaal, kus ta õppis Varbla kuueklassilises algkoolis. Juba 14-aastasena suundus Karl pealinna edasi õppima. Tallinn avaldas kirjanikule tugevat mõju, mida võib märgata ka tema hilisemates romaanides. Ta õppis Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis, kus keskenduti keeleõpetusele - see tuli kirjandushuvilisele Karlile kasuks, sest nii laienesid lugemisvõimalused. Pärast kaubanduskooli lõpetamist ei olnud suurt võimalust tööle saada, kuna oli kriisiaeg. Küll aga leidis ta võimaluse veidi oma kirjatöödega teenida. Karl Ristikivi esimene jutustus ilmus varjunime all ajalehes ,,Uudisleht" 1928. aastal. 1931. a läks Karl Ristikivi edasi Tallinna Kolledzisse, mille ta lõpetas vaid ühe aastaga. Tallinna-aega on nimetatud tema vaimse kujunemise perioodiks
Neil oli vajadus või sund, et muud viisil ei saa uuega kontakti, kui sa pole sinna ise läinud ja ise kogenud. Kolmas album - peab eraldi rääkima, et ilmus 1909. Kujunes kirjandulikuks sensatsiooniks, tekitas vastukaja seal ilmunud loomingu tõttu. Suitsu ja Underi luuletused. Under kirjutas varem tundmatut õrnast armuelust. Mõjus meelierutavalt ja ka skandaalseks. Koolivorm, pidi olema saatja ja samal ajal Underi intiimsed armuelamused. Uudiseks Kristjan-Jaak Petersoni luuletused. Kirjandushuvilisele pakkusid huvi, võis märgata, kui ajast ees oli ta olnud juba 19. Sajandi alguses. Tõlkelüürikat Baudelaire'i ,,Raibe" skandaalne poeem. Inetuse esteetika - uus esteetika, millega polnud publik harjunud. Kõike seda ühes albumis oli väga palju. Ilmus ka Jaan Oksa ,,Kriitilised tundmused". Subjektiivse laadiga kirjanik, üks omapärasemaid. Üks skandaalsemaid Tuglase ,,Eduard Vilde ja Ernst Peterson" essee, teeb need armastatud kirjanikud maatasa- Jäävad 19