Eesti kirjanikest on poeemimeistritena tuntuks saanud Villem Ridala (1885 -1942) ''Toomas ja Mai'', Henrik Visnapuu (1890 -1951) "Parsilai'', Juhan Sütiste (1899 -1945) ''Maakera pöördub itta'', Juhan Smuul (1922 -1971) "Järvesuu poiste brigaad'', Betti Alver (1906 -1989) "Leib" jt. Poeesia- värsskõne. Poploor- moodne rahvaluule. Proosa- Värsistamata kõne. Prototüüp- Teose kangelase tõsieluline eeskuju. Pseudonüüm- varjunimi Publitsistika- kirjanduseliik, mis vahendab arvamusi, ideoloogiaid ja aateid ning mis kajastab inimühiskonna arengulugu. Puänt - üllatav lõpplahendus. Rahvakunst- osa kultuurist, mida viljelevad mitteelukutselised kunstnikud, jaguneb tarbekunstiks ja sõnaloominguks. Rahvalaul on seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes. Rahvaluule - folkloor; rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb rahvalauludeks
Mitmest seltsist kujunes hiljem kutseline teater. PILET NR. 23 -LÜÜRIKA OLEMUS II Lüürika ehk luule Regivärss riimiline luule -G.Suits - "Helin" vabavärsiline luule - "Ma lille sideme võtaks " - Juhan Liiv sonett(14 rida) Marie Under " Sinine terass" haiku - Jaan Kaplinski ood (pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul,) eesti kirjandusse tõi oodi Kristtjan-Jaak Peterson "Kuu " eleegia (kurb laul) - J.Liiv "Helin" pastoraal (karjase laul) - August Alle "Eesti pastoraal" Vanim kirjanduseliik , algas rituaalidest.Kõige olulisem element on rütm(nt südame tuksed, muusika, öö ja päev, aastaajad) "Luule - see on sõnadega valsi tantsimine" - J.Haavik Stiilikujundid Kõnekujundid epiteet -lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnustest esile autori seisukohalt olulist joont. Enamasti on epiteetideks omadussõnad. (õrnake, kallis , kaunis , ilus , särav) võrdlus - kõrvutatakse nähtusi sarnasuse alusel
annaabi.ee 
