rohkem elanikke, kui linnas tollal elas. Tema kogutud teosed võtavad enda alla 14 köidet tihedat teksti, kokku üle 12 000 lehekülje. Hugo julgus, et kuidas ta julges avalikult Napoleon'i nimetada riigireeturiks Kasutatud allikad Igaüks, Victor Hugo. Wikipedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Victor_Hugo (21.09.2014) Igaüks, Victor Hugo. Wikipedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Victor_Hugo#Personal_life (21.09.2014) Admin, Victor Hugo. Kirjandusarhiiv 03.04.2012. http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1186 (21.09.2014) Miksike, Victor Hugo. Miksike. http://miksike.ee/docs/referaadid2005/hugo_evelin.htm (21.09.2014) Marek Tamm, Victor Hugo hauatagune elu (22.02.2002) http://epl.delfi.ee/news/kultuur/victor-hugo-hauatagune-elu?id=50914158 (21.09.2014) Tänan tähelepanu eest!
olemasoluks midagi peale iseenda; Peale Jumala on veel relatiivsed substantsid: vaim ja keha, mis vajavad oma olemasoluks Jumalat; Vaimu põhiomaduseks on mõtlemine ehk cogitatio. Keha põhiomaduseks aga ulatuvus ehk ex tenrio. Ulatuvuse moodused asend, kuju, liikumine. Mõtlemise moodused kahtlus, osutamine, tahe ja tundmus., see on teadvus. Need kaks on teineteisest täiesti sõltumatud. Nende tundmuste kandjad peavad samuti täiesti sõltumatud olema. Kasutatud kirjandus Kirjandusarhiiv. 2009. Rene Descartes'i filosoofiast. http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=300 Grauberg, Ene; Kivinurk, Kiira 1991 "Maailm. Tõde. Vabadus". Tallinn: Valgus. Jakoby, Edmund 2003 "50 klassikut. Filosoofid" . Tallinn: TEA kirjastus. Täname kuulamast!
eesti ja liivi osas (Mägiste 1936). Sammuti on Mägiste (1977) aluseks võtnud tähenduse ’teritama’ ning õigustatult juhtinud tähelepanu asjaolule, et kirjakeeles esineb kärpima selles tähenduses varem. Sõna kärpima tähenduses ’teritama’ on ilmne alamsaksa laen tulenev sõnast scharp ’terav’ (Udo Uibo 2015). Kasutatud kirjandus 1. Mägiste, J. 1937. Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika. Kirjandusarhiiv 2008 http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=91 2. Vaba, L. 2001. Julius Mägiste ja balti etümoloogiad. Central and Eastern European Online Library https://www.ceeol.com/search/article-detail?id=196333 3. Saar, E. 2015. Julius Mägiste Eesti Ingeri läänemeresoome murrete uurijana. Keel ja Kirjandus, 12, 859−868 kjk.eki.ee/ee/issues/2015/12/716 4. Kingisepp, V.-L. 2000. Julius Mägiste 100. Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda 5. Viitso, T.-R. 2000. Julius Mägiste keeleteadlasena
annaabi.ee 
