Ka Don Quijote on kurb, et lahkub tema ustav teener. Hiljem aga saavad Sancho Panza ja Don Quijote taas kokku ning jäävad kokku nende seikluste lõpuni- kuni Don Quijote surmani. Don Quijote on hull. Aga tema puhul on tegu hulluga vaid neil hetkedel, kui ta mõtleb rüütliromaanide peale. Don Quijote hullusemotiiv on väga oluline ja esmakordselt on kirjanduses nii, et suur peategelane on hull. Tegelikult üsna Don Quijotega samal ajal ilmub kirjandusareenile ka teine hull- Hamlet. Hamleti ja Don Quijote hulluse vahe on aga selles, et Hamlet teeskleb hullu, kuid Don Quijote on seda tõepoolest (kui ta rüütliromaanide peale mõtleb) Huvitav on nende kahe teose põhjal ka see, et mõlemas romaanis hakkab tegevust juhtima nähtamatu tegelane. ,,Hamleti" puhul tema isa vaim ja ,,Don Quijotes" tema südamedaam Dulcinea. Muul ajal on ta elutark, teravmeelne ja avara mõtlemisega. Ta oskab naerda aeg-ajalt näiteks
välistatud. Tema ideaaliks oli tasakaal. Kleist tema kõrval väga tasakaalutu. Äärmuslik subjektivism romantismis ärritas Goethet. 19) E. T. A. Hoffmanni elu ja teatrilooming. 1822 suri. Tajus üpris hilja oma kirjanduslikku kutsumust. Veelgi hiljem tekkis julgus oma teoseid avaldama hakata. Tema esimene novellikogumik ilmus alles 1814 (8 a enne surma). Sel ajal saksa romantikud juba deklameerisid oma kriisi. Tõusu aeg jäi kuhugi sajandi algusesse. Hoffmann ilmub kirjandusareenile kriisi ajal 38 aastasena. Peetakse hilisromantikuks, ealiselt sama vana ,,Jeena" romantikutega. Hiline kirjandusse ilmumine hoidis teda kiire läbipõlemise eest. Enne kirjandusse tulekut oli ta tegutsenud muusikuna, tegeles heliloominguga, pidas seda oma kutsumuseks. On kirjutanud aind ühe näidendi, mis on segane ja pealegi lõpetamata, ,,Printsess Blandhina". Ometi teda peetakse üheks kõige teatraalsemaks autoriks. Tema saigi teatud määral
annaabi.ee 
