sünge pessimism. Utoopia- hüpoteetiline ideeaalriik või ideaalne ühiskond. Kõnekeeles nim utoopiliseks häid, kuid mingitel põhjustel mitteteostatavaid ettepanekuid. Rotterdame Erasmus (1469-1536) oli tollase Euroopa haritumaid ja erudeeritumaid mehi. Ristiusk tähendas talle eelkõige humanistlikku eetikat. Ta ei jaganud usureformaatorite fanatismi ega jumaliku ettemääratuse ideed, vaid kaitses humanistina isiksuse vabadust. Kirjamehekuulsuse tõi talle keskaegsest narrikirjandusest inspireeritud lad keelne filosoofiline satiir ,, narruse kiitus". Tema sõnutsi sünnitab narrus riike, narruse toel ,, püsivad võimed, ametnikud, usk, nõukogud ja kohtud- ja inimlik elu ei ole üldse midagi muud kui narrimäng." Erasmus lähtub elu dialektikast, muutumisest ja uuenemisest. Narrus, mis tunnistab oma rumalust ja suudab ennast kõrvalt vaadata, polegi enam nurrus. Kirjanik säilitab usu inimesse ja humanismi väärtustesse.
Tol ajal rändas katk mõrtsuka kombel ühelt maalt teisele. Vaevu oli ta kuulnud, et must surm on saja miili kaugusel välja ilmunud, ta võtab oma seitse asja ning põgeneb paaniliselt. Seitsekümmend aastat õnnestus tal vedada oma habrast keha läbi metsikute ja segaste aegade. 4 Meistriaastad Kirjamehekuulsuse tõi talle keskaegsest narrikirjandusest inspireeritud ladinakeelne filosoofiline satiir ,,Narruse kiitus". Tema mahukasse loomingusse kuulub ka traktaate (uurimus, mingi üksikküsimuse teaduslik käsitlus), pamfleete (naeruvääristav päevakajaline kirjutis), tõlkeid, kommentaare, kirju, moraalifilosoofilisi esseid (,,Kõnekäänud"), satiirilisi dialooge (,,Usalduslikud kõnelused")
annaabi.ee 
