need installimise käigus. Kuid kui draiver puudub arvutist tuleb kasutada printeriga kaasa antud Cd-plaati ning sealt see arvutisse installeerida. Enamik praegustest printeritest suudab jäljendada tuntumaid printimiskeeli. Laserprinterid kasutavad näiteks populaarset Hewlett-Packardi LaserJet'ide PCL (Printer Command Language) juhtkeelt siia juurde kuulub ka Printer Job Language (PJL). Käske printerile saates täidab see erinevaid funktsioone. Saab vahetada fondi suurust, kirjaliiki, paberi nihutamine reavahetusel, printimine teatud leheküljest. Algselt valis iga printeritootja omale juhtkoodi, kuid on välja kujunenud enim kasutatavad ja levinud käsustikud. PCL peamised käsugrupid : Tööde juhtkäsud Graafikakäsud Lehekülje vormindus Prindimudelid Kursori positsioneerimine Kasutajamääratud kujundid
Tavaliselt on ta kasutusel ainult püsisammuga (fixed-pitch) kirja puhul. Vastandiks on proportsionaalkiri (märgilaius sõltub märgi kujust), mida kasutatakse enamiku kaasaegsete skaleeritavate kirjade puhul. Joonisel on kujutatud kolme eri püsisammuga kirja -10, 12 ja 16,67 cpi- näidised: Praktikas on kirjade iseloomustamisel inglise keeles kõige levinumaks terminiks font, mida harilikult tõlgitakse eesti keelde kui kirja, kirjaliiki või fonti. Väga sageli kasutatakse seda mitmetähenduslikku terminit kirjatüübi (typeface) sünonüümina. ISO/IEC standardi 2382 artikli 23.06.35 kohaselt on font sama põhijoonisega märkide kogum, näiteks 9-punktine Courier. Lisamärkuses aga öeldakse: samal fondil võib olla erinevaid suurusi. See teeb termini määratluse üsna ebamääraseks. Hewlett-Packardi laserprinterite juhendites nimetatakse fondiks kirjatüübi, kindla kirjakraadi