See ei pea olema täielik aadress, kui just pole vaja kirja saatjale uut Aadressi teatada. Piisab linnast/ alevikust/ maast: London/ Wales/ Tartu/ Estonia. 2. Selle alla kirjuta kuupäev, kas numbriteha või kuu nimetust lühendades: 10/02, 10 Feb. Soovi korral võid ka lisada nädalapäeva ja/või aastaarvu: Tuesday 10 Feb 2007 / Tuesday 10/02/04 Punkte ega komasid pole kuupäeva kirjutamisel vaja. 3. Kiri algab kirjalehe vaakust äärest avafraasiga (opening phrase) Dear (Piret), millele võib järgneda koma. Kui kiri ise algab taandreaga avafraasile järgnevalt realt. Kirja avalauses (opening sentence) ja sissejuhatavas lõigus avaldada tänu saadud kirja/ postkaardi eest. 4. Kiri, nagu iga muugi kirjutis, peaks olema jagatud lõikudesse. Uut teemat alusta taandrealt uue lõiguga. 5. Kirja lõpulause (closing sentence) on traditsiooniliselt We/ I look foward
sobiliku stiili (nii on näiteks kaisho sobilik aforismide jaoks, gysho ja ssho aga pikema kirjandusliku teksti puhul), ent levinum on siiski see, et kunstnik n-ö spetsialiseerub ühele stiilile, sest selles meisterlikkuse saavutamine on aastakümnete-pikkune protsess. Üksnes pintsli ja musta (mõnikord ka halli, pruuni või kirju) tusi abil valgele paberile loodavad kujutised tekitavad oma joonterägastikuga tumedamaid ja heledamaid laike. Seetõttu ei ole kirjalehe kompositsiooni seisukohalt sugugi mitte vähetähtis teksti sisu ehk siis keerukate ja lihtsamate hiina märkide vaheldumise rütm, mis tekitavad erineva tihedusega pindu. Samuti on jaapani kirjasüsteemide (hiina märkide ja tähestike) kombineerimisel suur osa selles, mismoodi tulevane teos välja nägema hakkab. Kasutatud Kirjandus: 1) Kangilaski, J. Üldine Kunstiajalugu. Tallinn: kirjastus Kunst, 1997, lk 321- 323. 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_kunst 3) http://wiki.zzz
(nii on näiteks kaisho sobilik aforismide jaoks, gysho ja ssho aga pikema kirjandusliku teksti puhul), ent levinum on siiski see, et kunstnik n-ö spetsialiseerub ühele stiilile, sest selles meisterlikkuse saavutamine on aastakümnete-pikkune protsess. Üksnes pintsli ja musta (mõnikord ka halli, pruuni või kirju) tusi abil valgele paberile loodavad kujutised tekitavad oma joonterägastikuga tumedamaid ja heledamaid laike. Seetõttu ei ole kirjalehe kompositsiooni seisukohalt sugugi mitte vähetähtis teksti sisu ehk siis keerukate ja lihtsamate hiina märkide vaheldumise rütm, mis tekitavad erineva tihedusega pindu. Samuti on jaapani kirjasüsteemide (hiina märkide ja tähestike) kombineerimisel suur osa selles, mismoodi tulevane teos välja nägema hakkab. Ikebana Ikebana (ill 7) on otsetõlkes "elava materjali seadmine vees" ja taimekunsti vormina on ta täiesti erinev Lääne-stiilist
annaabi.ee 
