võrdõiguslike viiside ühendamisel nimetatakse polüfooniliseks mitmehäälsuseks. XII XIII saj. vahetasid orgaanumi hääled kohad, ei liikunud enam ühes rütmis ja esimest ning teist häält lauldi erinevate sõnadega, niisugusi orgaanume hakati esitama ka väljaspool kirikut ja neid hakati nimetama motettideks. Motet ei jäänud kahehäälseks peagi lisandus kolmas hääl, millel olid oma sõnad. Rändlaulikud rahvalaulu kultuur oli toitvaks alaks nii kunsti-, kui kirjakultuurile. Rahvalaulu kultuuri edasikandjateks olid rahvalaulikud, kes olid nii laulu loojad, ettekandjad ja võisid olla ka tsirkuseartistid ja loomataltsutajad. Keskaja rändlaulikute eeskäiateks olid antiikaja miimid ja rändnäitlejad. Rändlaulikud olid väga populaarsed, ilma nendeta ei toimunud ühtegi rahvakogunemist. Skandinaavia maade rahvalooming kõige rikkalikum ja omapärasem on islandi rahvalooming sest seda ei mõjutanud ristiusk. Rahvalaulud jutustavad
............................................................................................................................................47 4.Raamatukogu- ja infoteenuste muutumist mõjutavad tegurid............................................48 5.E-teatmeteeninduse kujunemine, selle olukord eesti raamatukogudes..............................48 RAAMATU JA RAAMATUKOGUDE ARENGULUGU.......................................................50 1.Trükikunsti kasutuselvõtu ja leviku tähtsus kirjakultuurile................................................50 2.Raamatu väliskujus toimunud suured muutused ajaloo jooksul ja nende mõju informatsiooni säilimisele.....................................................................................................51 3.Avalike (rahva)raamatukogude asutamine 19. sajandil ja nende tegevuse põhimõtted.....51 ORGANISATSIOONI TEABEPROTSESSID.........................................................................52 1
annaabi.ee 
