hankimine, soovitavalt võiks selleks rahasid eraldada ja koondada see kirjandus loodava isikunimekomisjoni juurde. 3.4 Isikunimekorralduse ülesanded Isikunimeseadus jääb siiski ka tulevikus sedavõrd üldiseks, et oluline osa on rakendusmäärustel, mis praktikas nt perekonnaseisuametnikke peaksid toetama. Need võivad olla praeguste kasutusandmete alusel koostatavad nimekirjad, nt kahesooliste nimede esinemise kohta Eestis, võõrkeelsete nimede korrektsed ja välditavad kirjakujud jne. Nimekirjad jm abimaterjalid peaksid kasutusvalmis olema selleks ajaks, kui seadust rakendama hakatakse. Eesnimepiirangud suletud loetelu alusel ei ole eesti nimetraditsiooni arvestades mõeldavad ega vajalikudki, eriti kui üldist nimepilti õnnestub eesti ortograafiareeglite kohaseks parandada või suunata. Nimekorraldajatel oleks tarvis ligipääsu rahvastikuregistri nimeandmetele, et teha otsustusi nimemoodustust puudutavates küsimustes. Näiteks laialt
hakkas v¨alja kujunema juba samaaegselt u ¨markirjaga v~oimaldamaks kiiret m¨arkuste ja seletuste kirjutamist. Kursiivkiri kujunes v¨alja j¨argmisena, vanimad n¨aited on orjakirja p~oimitud kirjutajatepoolsed vahem¨ arkused. K~oige formaalsem ning rangeima reeglistikuga on tr¨ ukikiri (, , , ), mis kolmest nimetatust hiliseim. L~ oplikult iseseisvatena olid kirjakujud v¨alja arenenud kolmandaks sajandiks Kolme Riigi ajal, W`ei j¨argseks perioodiks. Kanji t¨ anap¨ aeval Pika arenguloo ja divergeeruva kasutamise tulemusena hinnatakse kanji m¨arkide koguarvu t¨anap¨aeval u ¨le 50 tuhandele. M¨arkide tohutu arv tuleneb sajandite jooksul ladestunud erinevatest m¨argikujudest . 50 tuhande m¨ argi kasutamine pole m~oeldav u ¨heski kirjat¨
annaabi.ee 
