Kujunes välja luterliku ortodoksia ajajärk, mis kestis 18. sajandini. Rõhutati õiget luterlust, et kaitsta õpetust katoliiklike ja kalvinistlike jõudude eest. Vanakreeka loogiku Aristotelese abiga pannakse luterlik õpetus õigesse järjekorda, võetakse üle neli printsiipi: autoriteedi printsiip, täieliku piisavuse printsiip (Piiblis kirjutatu on tõde), täieliku tõe printsiip ja täieliku läbinähtavuse printsiip (segaseid kirjakohti selgitavad täpsemad kirjakohad). 17. sajandi teiseks pooleks on luterlus lõpuks välja kujunenud ja reformatsioon oma lõpu saanud. 1. Pietism ja valgustusajastu. Pietismi ja valgustusajastut on võimalik vaadelda vastandlike ajastutena, mis osaliselt kattusid, kuid pietism oli neist varasem nähtus. Pietism oli saksa protestantismi vagadusliikumine 17. - 19. sajandil. Pietistide peamiseks eesmärgiks oli uuenenud inimene, kes areneb hingeliselt tänu intensiivsele suhtele Kristusega. Pietism asetab
messiaks. Mitte see messias, keda juudid ootasid, vaid kui jumala tööriist, kes lõpetab eksiili. Kyros vallutas babüloonia ja andis loa, et juudid saaksid tagasi pöörduda. "Kyrose edikt", sest alles Dariuse ajal anti luba. Religioonis: muutused jumalakultuses. Pildid keelatud, ka kujutised, kujud, inglid jne. Kujunes välja monoteism. Nüüd teisi jumalaid pole, vaid Jahve on ainuke jumal. Sabbati pidamise kultus areneb. Päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Toetavad kirjakohad exodus 31.13-17 , Leviticus 16,31. Eksiilis sai sabbatist perekondliku tähendusega püha, eesmärgiks asendada templis läbiviidud rituaali, sest templit ju polnud ja seda babüloonias olles ka ei rajatud. Sabbatil ei tohi tööd teha, see on Jumalale pühendatud päev. Töö on miski, mille tagajärjel toimub füüsilises maailmas muutus. Ainult toora õppimine lubatud ja isegi kohustuslik! Genesises rägitakse ümberlõikamisest aga selle algupärast ei teata midagi. Eksiiliajal
annaabi.ee 
