8-11 last Karjäär Õppis Leonard Brameri juures. Avastati alles 1866 a. prantslasest kriitiku Theophile Thoré poolt. Varajasemas loomingus enne 1657 a. maalis ajaloolisi maale nt Piiblist, mütoloogiast ja antiik ajaloost Hiljem olustikumaale Maalid Kupeldaja Muusikatund Kirjalugeja avatud akna Konserdis kolmele juures Kirjalugeja sinises Klaas veini Kirjalugeja kollases Daam kahe härraga Kirjakirjutaja ja Tänav Delftis teenijatüdruk Seisev virginaalimängija Istuv virginaalimängija Tüdruk pärlkõrvarõngaga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Piima kallav teenija tüdruk Click to edit Master text styles Second level
Valgus langeb ühtlaselt selgelt struktuuritud ruumides. Figuur nihkub esi - või keskplaanilt tagapaanile (nt ,,Kirjalugeja avatud akna juures", ,,Klaas veini" ja ,,Daam kahe härraga", ,,Piima kallav teenijatüdruk. Tema kaks vaatemaali - ,,Tänav Delftis" ja ,,Delfti vaade". Ajal kui Vermeeri huvitab muusika maalib ta maalid - ,,Muusika tund" ja ,,Kontsert kolmele". Kirjadega seotud maalid- ,,Kirjalugeja sinises", ,,Kirjalugeja kollases", ,,Armastuskiri" ja ,,Kirjakirjutaja ja teenijatüdruk". Ainsad maalid, millel on kujutatud meessoost üksikfiguur ja õpetlast on ,,Astronoom" ja ,,Geograaf"(1660). Aastal 1670. Pöördub ta uuesti muusika juurde - ,,Kitarri mängija", ,,Istuv virginaalimängija" ja ,,Seisev virginaalimängija". Oma viimastes piltides pöördub Vermeer uuesti ajaloo poole - ,,Usu allegoorias". Vermeeri kuulsaimaks maaliks peetakse ,, Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" Jan Vermeer suri 15. detsember 1675 oma sünnilinnas.
kindlapiirilist ajastust reprodutseeriva realistliku teosega. Romaani peategelane on 18-19 aastane noormees Julien Sorel, puusepa poeg, kes tahab jõuda nö. "haljale oksale", aga et sinna jõuda, siis peab ta kasutama kavalust ja osavaid manöövreid. Ka karjääriredeli astmestikud on talle teada. Esmalt saab temast koduõpetaja. Temasse armub 30- aastane usklik naine, proua de Rènal. Teine etapp on mõjuka aadliku juures , kus ta täidab kirjakirjutaja ülesannet. Siinkohal püüab ta võita markii tütre armastust, mis tal ka õnnestub. Usklik naine saadab markiile kirja, milles ta paljastab Julieni. Nüüd käitub Julien nii, nagu oleks ta ise endale surmaotsuse määranud. Ta tulistab kirikus seljatagant palvetavat proua de Rénali ja vanglas ütleb ta, et tappmine oli tal ettekavatsetud ja et ta on surmanuhtluse ära teeninud. Charles Dickens Charles Dickens (1812-1870) on Inglise
Kojutulekusokk. Välismaale elama asuja oletab, et tal tuleb ette suhtlemisraskusi keele ja kultuuri tõttu. Koju pöördudes märkab ta aga üllatusega, et endised sõbrad ja lähedased ei saa temast enam aru. Probleem on selles, et pöördumine arvatakse olevat probleemitu. Mitmeid aastaid mujal elanu ei tea, mis on kodumaal muutunud. Nii näiteks kujutlevad Põhja-Ameerikasse siirdunud eestlased, et kodueestlased on ikka samasugused, nagu nad olid enne sõda. Seda kutsutakse kirjakirjutaja sündroomiks: elu jätkub nii minejal kui ka kohalejääjal, ent eri suunas. Kummalgi pool inimesed muutuvad. Kirju kirjutatakse üksteisele aga oletades, et teine on ikka samasugune nagu enne lahkuminekut. Uuesti kohtudes märgatakse, et teineteist enam sugugi ei mõisteta. Tagasitulija hindab uuesti ka oma tööd. Vana töökohta nähakse uue pilguga. Paljud kogevad, et nende koht on jäänud liialt ahtaks, välismaal saadud kogemusi aga ei ole lihtne kasutada, ka ollakse ilma jäänud
annaabi.ee 
