................................ 33 2 Sissejuhatus Uurimistöö koosneb kahest suuremast osast, millel on ka veidi erinevad eesmärgid. Minu uurimistöö esimeseks eesmärgiks on püüda leida vastust küsimusele, kuidas mõjutab kultuur ja selle muutumine kirjakeelt. Uuritavaks valdkonnaks valisin kinematograafia ja materjali otsisin neljast erinevast kirjakeelsest perioodikaväljaandest. Kitsamalt uurin nende artiklite sõnavara. Ma valisin selle teema, sest on huvitav põhjalikumalt süveneda sellesse, missugune on kinematograafiaalaste artiklite sõnavara. Pidevalt võetakse kasutusele uusi sõnu ning samuti toimuvad muutused kino valdkonnas. Uurimisobjektiks valisin võimalikult erinevate väljaannete artiklid: 1. Ajakiri Teater. Muusika. Kino, oktoober 2005. aasta, lk. 112 119, ,,Üks pooleli jäänud lendutõus II." 2
Luule - on tegelikult vara proovinud proosa-luule siirdvorme: proosapoeemid, need on 70ndate alguses pöörased ja põnevad eksperimendid. On mitmesugust loomingut, kõik pole eksperimentaalne, luule on põhiosas sümbolistliku põhjaga, traditsioonilise põhjaga, sümbolism ka varases kirjandustraditsioonis. Annab sümbolismile kummalise kuju, kuidagi keele kaudu kummalisus tuleb. Luule keelekeskne asi ja siin eriti. Mismoodi keelekeskne? Baturini puhul eelkõige see, et kui räägime kirjakeelsest Baturini luulest, siis see on väga tugevalt stiliseeritud keel, keelel on tehtuse maik aeg-ajalt juures. Mulgikeelses pooles maiku vähem, kahtlemata keeleuuendusega sõbralikud sidemed. Üheltpoolt tegemist looduslähedase ja maalähedase autoriga, teisalt äärmiselt kunstlik, stiliseeritud hoiak seal juures. Mingi kirjanikuks olemise programmilisus. Ta võtab plaani: teeb sellise luulekogu (eriviisil sündinud, 77 Galerii, mis sisaldab luulet
annaabi.ee 
