2 RESÜMEE Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida slängi kasutamist 17-18aastaste noorte seas ja selle muutumist aastate jooksul. Uurimistöö koostati kahe slängisõnaraamatu ja töö autori koostatud küsimustiku vastuste põhjal. Küsitlus viidi läbi kahe rühma seas. Esimene rühm oli Tartu Raatuse Gümnaasiumi õpilased ja teine Salva/Rock korvpallimeeskond. Küsimustiku esimeses osas esitati rida kirjakeelseid sõnu, millele paluti kirjutada kasutuselolevaid slängisõnu, teises osas pakuti välja mõned varem kasutusel olnud slängisõnad, millele vastajad pidid pakkuma õigeid tähendusi ning kolmandas osas uuriti, kus vastajad kõige rohkem slängi kasutavad. Peamised erinevused ilmnesid õpilaste ja korvpallurite slängisõnavaras. Kooliõpilaste seas esines erinevusi tüdrukute ja poiste slängis. Paljusid varem kasutusel olnud slängisõnu tänapäeva noored ei tea ega kasuta. Märksõnad:
Tegelikkus on paheline: ülekohus, südametus jms. Elu karmid vastuolud valmides. Koomika: näitab rumalust, hooplemist, naimishimu, truudusetust naljakas võtmes. Tegelased jäävad oma iseloomule truuks, ei muutu. Esitusviis on lihtsakoeline, ideed edasi antud kohmakalt, üldjooneliselt. Negatiivsed tegelased räägivad robustselt. Kirjeldab minimaalselt. Mõnes kohas värsivorme. Keeleliselt ei järgi täielikult vana kirjaviisi, keelekasutus kõigub ja on nõrk. Allikatena kasutab piiblit, kirjakeelseid raamatuid, kohalikku Karja murrakut, Saaremaale tundmatuid keelendeid (Helle grammatika sõnastik). 9. J. H. Rosenplänteri ja O. W. Masingu tähtsus eesti kirjandus- ja kultuuriloos Johann Heinrich Rosenplänter omandas TÜs pastorikutse. Avaldas mõned kooliõpikud, töötas pastorina Toris, Pärnus. Andis välja I teaduslikku eestikeelset ajakirja „Beiträge...” (“Lisandusi eesti keele paremaks tundmaõppimiseks”), et hakataks eesti k paremini tundma. Teemad: rahvaluule,
annaabi.ee 
