KULTUURITÜPOLOOGIA *3 aspekti, mis toimub rl elus, kui tahame rääkida protsessist: 1.aktualiseerumine- tõsielus juhtuv aktiviseerib vanad pärimused. 2. oma-võõras suhe- ? 3. rahvaluule-folklorism(folklooriprotsess) I ja II elust. *kuidas siduda need eri ajastute sarnased pärimusjooned (kas temaatilised või seesmised struktuurid) kasutada kultuuritüpoloogiat/ kultuuritüübid: a) arhailine rl(pärimus)- uuriti võõrast kultuuri. euroopas tegeleti sellega, mis arhailine. KIRJAEELNE. kultuuriatropoloogia tegeles inimestega. Völkerkunde(saksa) e Ethnologie(euroopa)->kultuuriantropoloogia Europ. Ethn (sisuliselt oma kultuuri uurimine) e volkskunde->etnoloogia *1960ndatest oli selge, et rl ei kao, kuna tekkis dünaamiline käsitlus TÄNAPÄEVA RAHVALUULE ühelt poolt tekitas tervenduse, teiselt poolt polnud enam kerge süsteemi luua, sest tekkisid "Mingid" muistendid, linnalood, kogemusjutud jne *tulek toimus juttude kaudu:
muutumise kontekstis - Rahvaluule suulise ja kirjaliku olemasolu võrdlevaks vaatluseks Kultuuritüpoloogia vaatepunkt: Arhailine ühiskond Maaharijate- Modernne/post- kasvatajate ühiskond modernne ühiskond Suuline (kirjaeelne) kultuur Suuline kultuur, olemas ja Kirjakultuur, suuline kirjakultuur Arhailine pärimus Klassikaline pärimus Tänapäeva pärimus Kultuurivormid on omavahel Suundumus kultuurivormide Kultuurivormid on taas põimunud eraldumisel põimunud Suuline ja kirjalik (kui tehnika): Kuni 1980. aastateni:
annaabi.ee 
