maakondade ja kubermangude kaardid, kokku üle 3300, sh 2900 Lm ja 400 Em kohta. Viid Rootsi, kuid toodi 1726 ja 1825 riikidevaheliste lepingute alusel tagasi Venemaale. 1702 Ajalooprofessor Arvid Molleri Liivimaa kaart 1694 - Petter Gedda, Werner v. Rosenfeld, sügavustega Balti mere atlas, ilmus Amsterdamis rootsi, inglise ja hollandi keeles. Vene kartograafia 18. saj 1715-26 Peeter I käsul valmis Soome lahe üldkaart. 1720 alustati Venemaa üldist kaardistamist. 1732 Ivan Kirilovi Liivimaa , 1734 atlas, algusmeridiaan on Vene impeeriumi läänepoolseima linna Kuressaare meridiaan, 1745 akadeemiline Venemaa atlas, eesti alalt 245 nimetust. 1770 - J. F. Schmidti Eestimaa asehaldurkonna kaart, J. Truscotti Saaremaa kaart 1772 J. F. Schmidti Riia kubermangu kaart. Eesti alalt umbes 2800 geogr nimetust. 1765-1798 maade reguleerimine Saaremaal koos kaardistamisega 1798 L. A. Mellini atlas, valmis 1798, oli mõeldud täienduseks Hupeli teosele
Inglane J. Hadley konstrueeris 1730. aastal oktandi, ning sellest arendati aastaks 1770 välja sekstant. 1782-1785 pani J. Ramsden kokku suure teodoliidi (joonis 1.2), mille täpsuseks hinnati 1'' ja mis seetõttu ei jäänud tänapäevastele instrumentidele täpsuse osas alla. Kaardistamistööd rannikul 1715-1726. soome lahe üldkaart ja 12 spetsiaalkaarti. 1720 terve Venemaa kaardistamistööde algus. 1734 I venemaa atlas. Kirilovi avaldatud. Seal kasutati Kuressaare linna meridiaani. 1745 venemaa akadeemiline atlas, mis sisaldas ka Liivimaa kaarti. 1798 Mellini Liivimaa atlas. Puudus täpne geodeetiline alus, aga olid siiski väga täpsed. Aluseks olid mõisaplaanid, teede ja piiridekaardid, välimõõdistamisi väga vähe. Admete kogumisega tekkis vigu kuigi suhtus andmetesse kriitiliselt. Tema kaartidel esmakordselt kohanimed eestikeelsetena, mis oli tol ajal ennekuulmatu.