Vene Kirjandus Keskaja kirjandus XI XVII saj *Vene kirjandus tekkis X saj lõpul Kiievi-Vene riigis *988 võttis Venemaa vastu ristiusu *Vajati kirikuraamatuid *Kyrillos ja Methodios panid aluse kirillitsale *Kultuurisuhe Bütsantsiga *Bõliinad (rahvalaulud) Ilja Muromets *Ilmalik kirjandus leetopissid(kroonikad) *Eepos- ,,Lugu Igori sõjaretkest" (XII saj) Vene kirjandus XVII sajandil *XIII-XVI saj ajalugu: mongoli ike, sellest vabanemine, sõda saksa ristirüütlitega, Moskva esiletõus, Moskva vürstiriigi tekkimine *Venemaa oli huku äärel *Kirjandusse tuli XVII sajandil uus zanr- romaan *satiirilised jutustused Peeter I (Peeter Suur) *Peeter I reformid piirasid kiriku mõju
. aa rahvaloenduse järgi. Samuti Kuramaa põhjatipus. Samas kui Kuramaal kõikus 80-90% vahel. Päris nutune oli olukord nii Kuramaa kubermangu idasopis Dünburgi ümbruses kui Latgales, Ida-Lätis – siin kõikus 50-60% vahel ja kesksel alal, Resepne maakonnas jäi koguni alla 50%. See on Latgale eripära – kuulus Venemaa sisekubermangude koosseisu, katoliku usk, õpetati poola keeles (talupoegadele üsnagi arusaamatu kui viisakalt väljenduda), lisaks mindi seal üle kirillitsale (mis aasta?), mis omakorda tekitas koolide arengule raskusi. Liivimaa kubermangu Läti osas tegutses sajandivahetusel 470-480 kooli 25 000 õpilasega. Kuramaal samuti u 25 000, koole u 380. Järelikult suuremad koolid. Nutuses olukorras Latgale. 4600 õpilast. 19. saj II p suurenes järk-järgult ka lätlaste osatähtsus kõrgemates õppeasutustes, see tähendas õige paljud läti talupoegade järeltulijad jõudsid juba linnakoolidesse, mõned gümnaasiumitesse ja
Vanapermi kirjakeel oli kasutusel kuni 17. sajandini ning taandus siis kirikuslaavi keele ees. Juba 18. sajandi lõpul hakati taas vaimulikku kirjandust ning 19. sajandil ka ilmalikku tarbekirjandust komi keelde tõlkima, ent nüüd kasutati komi keele ülesmärkimiseks kirillitsat. Tõlkeid tehti erinevatesse murretesse. Mitmed komi rahvuslased (eeskätt Georgi Lõtkin) töötasid ühtse komi kirjakeele loomise nimel, kirillitsale lisati mõnede komi häälikute tarvis lisamärke. Nõukogude ajal loodi sürja- ja permikomidele eraldi kirjakeel. 1930. aastail kasutati nende ülesmärkimiseks ajutiselt ladina tähestikku, siis aga pöörduti tagasi kirillitsa juurde. Komi keel on kõrvuti vene keelega Komi vabariigi riigikeel, ent reaalselt domineerib avalikus elus jätkuvalt vene keel. Komikeelseid koole vabariigis pole, nn rahvuskoolides õpetatakse komi keelt ja kirjandust õppeainena. Kohalikus
annaabi.ee 
