oluliseks kaubanduse arengut. Tema ajal ehitati hulgaliselt silmapaistvaid hooneid. Karl IV oskas hinnata haridust ning asutas Praha ülikooli. 15. sajandi alguseks iseloomustasid Tsehhit juba arenenud feodaalsuhted. Talupojad olid feodaalsõltuvuses. Eriti palju üritati talupoegadelt välja pressida kirikute ja kloostrite valdustes. Feodaalkoormistele tuli talupoegadel veel maksta kirikukümnist. Vaimulike muutumine feodaalisandateks tekitas kirikuvastaseid meeleolusid ning lõi soodsa pinnase ketserlikele liikumistele. Linnades tugevnesid patriitside ja tsehhidest linnaelanike vastuolud. Jan Hus ründas katoliku kiriku majanduskorraldust (pidas kuritarvituseks simooniat e. Kirikuametite müüki), pidas ebaõiglaseks võtta tasu ristimise, matmise ja laulatuse eest. Astus välja kiriku eriseisundi vastu ja leidis, et kirik peab alluma ilmalikule võimule. Talle ei meeldinud , et armulaual tehti vahet vaimulikel ja ilmikutel ( leiba said mõlemad
saj alguseks isel. Tehhit juba arenenud feodaalsuhted · talupojad · olid feodaalsõltuvuses · koormatud teo- ja raharendi ning naturaalandamiga (loonusrent) · Eriti palju üritati talupoegadelt välja pressida kirikute ja kloostrite valdustes, mis moodustasid peaaegu poole kogu haritavast maast · Lisaks feodaalkoormistele pidid talupojad maksma ka kirikukümnist · Vaimulike muutumine feodaalisandateks tekitasid kirikuvastaseid meeleolusid ja lõi soodsa pinnase ketserlikele liikumistele · Linnades tekkisid patriitside ja tehhidest linnaelanike vastuolud · Saksa patritsiaat püüdis säilitada saksa keele valitsevat seisundit ja juurutada saksa kombeid · Patriitsid olid ühtlasi suurmaaomanikud · Prahas oli väga palju: · Käsitöölisselle · Lihttöölisi · Kerjuseid · Prostituute · Nendes kihtides leidsid soodsat vastuvõttu kriitilised
vastane reaktsioon (esindajatest nt. Kreutzwald, Jakobson, Faehlmann), see jäi aga valdavalt haritlaste, formeeruva intelligentsi piiridesse ja laiemat kõlapinda ei saavutanud. Kirikuvastasusest kui ateismist lähtuvast ideoloogiast ei ole siinkohal kindlasti mõtet rääkida. Kirikuvastasuses mängisid kindlasti rolli ka ärkamisaegsete juhtfiguuride omavahelised vastuolud (Hurt-Jakobson). Neist tendentsidest tulenevalt esineb XIX sajandi II poole eesti kirjanike teostes kirikuvastaseid elemente, nt Vilde, Peterson, Faehlmann, Kreutzwald. XX sajandi alguses jätkus sekulariseerumine. Linnastumisega seoses toimusid suured sotsiaalsed murrangud ning inimesed eraldusid seetõttu (kodu)kirikust. Linna kolinud inimesed leidsid tihtipeale tööd suurettevõtetes, need olid aga kanaliteks, mille kaudu jõudsid Eestisse uued vasakpoolsed meeleolud. Tähtis roll on siin Venemaalt tulnud revolutsioonilistel ideedel, mis enamasti olid ka ka teravalt kiriku- ja usuvastase hoiakuga
kultuuriministeeriumist roomakatoliku ametkonna. Novembris keelas ta preestritel poliitiliste sõnavõttude pidamise. Järgnevalt kehtestati Bismarcki juhtimisel veel mitmeid korraldusi, mida võib näha katoliku kiriku vastu suunatuna. Bismarcki antisotsialistlik seadus. Kuna Bismarck soovis 1878. aastal Riigipäevas läbi suruda sotsiaaldemokraatide vastast seaduseelnõud ning vajas selleks liberaalide toetust, oli ta valmis kirikuvastaseid meetmeid lõdevandama Pariisi kommuun ja Prantsusmaa Kolmas Vabariik Pariisi kommuun ja marksistlik-leninistlik rõhuasetus. Ehk siis marksistid nägid selles ideaali, vastuhakkamist kapitalistidele ja näitasid, kui hästi võib üks ühiskond toimida ilma kapitalismi ja valitsuseta. Pariisi piiramine. Adolphe Thiers valitsus. Preisimaa väed olid tunginud 1870. aastal Prantsusmaale ja piirasid ning pommitasid Pariisi. Valitses töötus, nälg, külmatunne, viletsus.
annaabi.ee 
