kõrvu ning 1478. aastal väljastas dominiiklaste ordu kõrgmeister Tallinna mustpeadele üriku, milles teatati, et kõigis dominiiklaste kloostrites, kus nad iganes ka ei asuks, on mungad kohustatud Tallinna mustpeade eest paluma. Kui reformatsiooni lähenemine 1524. aasta jooksul Tallinnas üha selgemini tunda andma hakkas, viisid mustpead oma kloostrisse deponeeritud kirikuriistad ning 1481. aastal Brüggest tellitud uhke tiibaltari kloostrikirikust ära varjule, mistõttu osa kirikuvaradest, sealhulgas nimetatud altar ka säilisid (teatavasti sai dominiiklaste kirik 1524. aasta septembris Tallinnas toimunud pildirüüste ajal üsna rängalt kannatada). Hilisem käekäik 1561. aastal alistus Tallinn Rootsi kuningale Erik XIV-le ning linnast sai Rootsi kuningriigi, pärast kapituleerumist Vene vägedele Põhjasõja ajal 1710 aga Vene tsaaririigi provintsilinn. Kuigi kohalik elukorraldus koos linna rae ja korporatsioonidega üldjoontes säilis, polnud
tulenes vajadusest nende agresiivsusele rakendust leida. Suund võeti pürenee poolsaare tagasivallutmist moslemite käest. Eurooplased olid kaotanud selle ala araablastele 5aastaga. Tagasi vallutamiseks kulus üle 700a. Viimane linn vabastati moslemite käest 1492a granada. Edasi kandus võitlus uute maailma kus hakkas indeaanlaste hävitamine. Ristisõdade eesmärgid. Esiteks suurendada paavsti autoriteeti. Näidata lääne kiriku üleolekut idakirikust. Suunata rüütlid kirikuvaradest eemale. Saada enda kontorlli alla vahemere kaubandus. Saada juurde maid ja privileege. Vabastada türklastekäest jeruusalemm ja vabastada püha haud. 1. ristisõda 1096-99a bütsantsi keiser palus abi paavst hurbanus 2selt ,et lüüa türklased oma riigi aladelt tagasi. 1095a esitas paavst ülekustse euroopa feodaalidele, minna sõtta jumala nimel ja vabastada kristuse haud. Tasuks lubati patud andeks anda ja vara ja pere võtta kiriku kaitse alla, sõja
annaabi.ee 
